2. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestist eksportivate majandusüksuste ekspordikäibest ja majandusüksuste arvust parema ülevaate saamiseks on mõistlikum jagada Eesti kaheks – Harju ja teised maakonnad. Harju maakond koos Tallinnaga on olnud 21 aasta jooksul maakondadest kõige suurem eksportija, andes 59–69% Eesti koguekspordist. Teisel ja kolmandal kohal olevad Ida-Viru ja Tartu maakond on sel perioodil andnud vastavalt 6%–13% ja 4%–8% Eesti ekspordist.

Eestist eksporditud kaupade väärtus on liikunud 21 aasta jooksul enamasti kasvavas joones. Esimene suurem tagasilöök oli aastal 1999, mis mõjutas rohkem Harju maakonna majandusüksuseid. Venemaa rahakriisi tõttu 1998. aasta augustis (rubla devalveeriti enam kui 70% ulatuses) vähenes oluliselt eksport Venemaa turule, mis mõjutas eriti põllumajandus­toodete tootjaid. Pärast Venemaa rahakriisi kosusid Harju maakonna ettevõtjad kiiremini kui teiste maakondade omad. Samuti hakkas alates 2000. aastast eksportivate majandusüksuste arv aasta-aastalt vaikselt suurenema. 2002. aastal toimus väike langus Harju maakonna majandusüksuste ekspordikäibes, kuid teiste maakondade majandusüksuseid see ei mõjutanud. 2007. aastal ekspordi kasv aeglustus, mis avaldas mõju kogu Eesti ekspordikäibele. 2009. aasta majandussurutis mõjutas oluliselt kogu Eesti majandusüksuste eksporti. Pärast keerulist perioodi hakkas taas hoogsamalt kasvama Harju maakonna eksport ning tunduvalt rahulikumas tempos teiste maakondade eksport. Kiire ekspordikäibe kasv toimus aastatel 2010–2011 ja seda eriti Harju maakonnas, kus kahe aasta jooksul suurenes käive 3,5 miljardi euro võrra, teistes maakondades kasvas käive kokku 1,4 miljardi euro võrra. Samal perioodil loodi Harju maakonnas eksportivaid majandusüksuseid juurde üle 1200, teistes maakondades kokku aga vaid üle 600. Alates 2011. aastast on saavutatud teatud ekspordikäibe tase, mis on püsinud küllaltki sarnasena neli aastat, Harju maakonnas see 2014. aastal isegi veidi kahanes. Samas on Harju maakonnas tekkinud nelja aastaga juurde üle 900 eksportiva majandusüksuse ja teistes maakondades üle 600. Paraku ei ole see ekspordikäibe suurenemist toetanud.

Suurim eksportija on töötlev tööstus. Eesti eksportivad majandusüksused on jaotunud põhiliselt kolme tegevusala vahel. Aastatel 2004–2014 andis ülekaalukalt üle 50% ekspordist töötlev tööstus, sellele järgnes hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ca 20% osatähtsusega ning kolmas oluline tegevusala oli veondus ja laondus. Töötleva tööstuse osatähtsus vähenes märgatavalt pärast Euroopa Liiduga liitumist – kahe aasta jooksul langes osatähtsus 71%-st 54%-ni. 2007. aastal saavutati mõningane stabiilsus ning taas hakkas töötleva tööstuse ekspordi osatähtsus suurenema 2013. aastal.

Vastupidises suunas töötlevale tööstusele on liikunud veonduse ja laonduse tegevusala majandusüksuste ekspordi osatähtsus. Kiire kasv selles tegevusalas toimus pärast liitumist Euroopa Liiduga – 3%-st saavutati 2006. aastaks juba 20% osatähtsus kogu Eesti äriregistri­koodiga majandusüksuste ekspordis. Kiire kasv tulenes mitmest muudatusest, mis Euroopa Liiduga liitumine endaga kaasa tõi. Üks oluline muudatus oli piiride kadumine Euroopa Liidu riikidega, ühtäkki sai Eestist Euroopa Liidu piiririik, mis soodustas kaupade vaba liikumist. Samuti avaldas mõju mõningane metoodika muudatus, paljudest endistest tolliladudest sai nn tavaline ladu ja neisse toodud kaubad ja hiljem neist väljaveetavad kaubad arvestatakse ekspordi ja impordi statistikasse. Alates 2007. aastast on selles tegevusalas toimunud langus ning 2014. aastal oli veonduse ja laonduse tegevusala osatähtsus vaid 6% koguekspordist. Hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala on olnud kümme aastat küllaltki stabiilses seisus, kõikudes 19% ja 24% vahel koguekspordist.

Eksportivate majandusüksuste hulgas on ülekaalukalt kõige rohkem esindatud hulgi- ja jae­kaubanduses tegutsevad majandusüksused. Nende arv on pärast 2011. aastat oluliselt kasvanud. Töötleva tööstuse tegevusala eksportivate majandusüksuste arv on olnud pärast 2004. aastal toimunud langust küllaltki stabiilne. Laonduse ja veonduse tegevusala eksportivate majandusüksuste arv on vaikselt kasvanud.

Allikas: Statistikaameti blogi