Autor: Harro Puusild • 27. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Esimene asi, igas olukorras on see, et iga mure või ettepanek, mis ettevõtjal on, tuleb väga selgelt sõnastada. See on igas valdkonnas nii, samuti ka lobistamise puhul,“ rääkis Palo oma ettekandes "Kuidas jõuda otsustajateni?".

„Kui see idee ühiskonnas laiemalt mingit tulu ei too, töökohti ei loo või rahva tervist ei paranda, siis ei maksagi lobistama hakata. Te tahate küll, et ettevõte saaks võimaluse rohkem kasumit teenida, aga kui see aitaks vaid teid, siis seda on väga raske seadusesse või määrusesse saada. Kui see on laiema mõjuga või aitab luua töökohti, siis tasub edasi tegutseda,“ jätkas Palo.

Valmista ette ja ära häma. „Tasub viia läbi uuringuid. Mida paremini olete ette valmistanud, seda kindlamatel alustel on teie teema. Ma ei soovita hämada. Te saate ministri jutule ja kui alguses isegi tundub, et tegu on olulise probleemiga, aga hiljem selgub, et ettevõtja hämab, siis see ei ole tulemuslik,“ hoiatas Palo.

Veel rääkis Palo, et otsustajateni jõuda aitavad ka liitlased. „Kas teil on liitlasi? Erialaliidud saavad alati jutule. Ministril või ametnikul pole alust öelda, et nad ei võta erialaliite jutule. Kui liit on tugev ja teeb lobi, siis on suur tõenäosus, et eesmärk ka saavutatakse,“ märkis eksminister ja lisas, et kui ettevõte käib üksi rääkimas, siis otsustajale jääb mulje, et selle probleemi lahendamine aitab vaid seda üksikut ettevõtjat. „Kui olete liitlased leidnud, siis hoidke kokku ja lõpuni välja.“

Palo tõi veel välja, et liidud võiksid oma muredest isegi rohkem rääkida. „Erialaliidud võiksid olla tugevamad ja rääkida rohkem oma muredest, arvamusartikleid võiks olla rohkem,“ ütles Palo.

Kust alustada lobitööd? „Võimalusi on mitmeid. Kui ministeeriumist peale hakata ja saategi ministeeriumi näol endale liitlase, siis liiguvad asjad kõige kiiremini,“ märkis Palo ja lisas, et ministeeriumis on kaks tasandit.

Esimene on ametkond. „Ametnikest võib alustada. Nad on inimesed ja inimesed on südamega, aga ametnikud on ülekoormatud igasuguse bürokraatiaga ja ega nad rõõmuga uusi algatusi ette ei võta,“ hoiatas Palo. „Samas inimesed on erinevad ja häid näiteid on ka, aga mida rohkem olete koondunud, seda lihtsam on saada kohtumine.“

Teine tasand on minister. „Ministril on nõunikud, kes panevad paika tema päevakava. Nende kaudu on parim viis jõuda ministri vastuvõtule. Taas, erialaliidul on lihtne, sest liitudega kohtumine on ministri töö. Üksikettevõttel on raskem. Kui saate üksikettevõttena vestlusele, siis küsige konkreetselt, kas minister toetab teie ettepanekuid. Kui toetab, siis lähevad asjad kiiremini ja tegutsemine algab,“ selgitas Palo.

Ärge unustage Riigikogu. „Paralleelselt võiks tegeleda ka Riigikoguga. Seal on komisjonid, sõltuvalt teemast. Liidu peab komisjon vastu võtma. Üksikettevõttel tasuks aga kaardistada komisjoni liikmeid ja liikmete kaupa üritada kokku saada,“ soovitas Palo.

Veel soovitas Palo, et lisaks komisjonidele tasuks tööd teha ka fraktsioonidega. „Samuti tuleks läheneda opositsioonile, sest kui on mõistlik mõte, siis võiks saada ka opositsiooni toetuse,“ sõnas ta.   

Urve Palo soovitas kaasata ka valdkonna tuntud kõneisikuid, kes probleemile laiemalt tähelepanu tõmbaksid. „Seda tehakse Eestis väga vähe. Minu kogemus ütleb, et Eestis tehakse üldse liiga vähe lobitööd,“ avaldas Palo.

„Kui te teate, et ajate õiget asja, siis taguge rauda ja otsige liitlasi. Ja mitte ainult poliitikute hulgast, vaid terves oma sektoris,“ soovitas ta.

Täna toimub Radisson Blu Olümpia Hotelis Äripäeva konverents „Lobby reeglid“.