Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oliver Nääs: lobitöö on normaalne osa demokraatiast
„Millega tuleb lobitööd tehes arvestada? Lobitööl puudub legaalne definitsioon, aga see ei tähenda, et puudub üldine rahvusvaheline arusaam, millega on tegu. Lobitööd määratletakse kui suhtlemist avaliku sektoriga. See on igasugune huvigruppide otsene või kaudne suhtlus avalike teenistujate, poliitiliste otsusetegijate või nende esindajatega, et mõjutada avalikke otsuseid,“ rääkis Nääs ettekandes.
„Lobitööd ei tasu peljata selle kartusega, et sellel võib olla juures korruptsioonimaik. See on täiesti normaalne osa demokraatlikust ühiskonnast, aga seni, kuni seda tehakse seaduse piires,“ märkis vandeadvokaat.
Veel lisas Nääs oma ettekandes, et ligipääs riigi tegevusele on Eestis väga hea. „Meil on valitsusasutuste juures olemas näiteks toimivad dokumendiregistrid. Samas meil puudub kohustus avaldada infot selle kohta, kes mõjutasid seadusloomet, kes sellesse sekkusid ja kui palju raha täpselt kulutati. Selle kohta ei ole infot ja see on täna nõrk koht,“ sõnas Nääs.
Nääsi sõnum ettevõtjatele oli, et tegutsege, aga tehke kõike seaduse piires.
Lubatud piiri ületamine. Vandeadvokaat lisas, et piir seadusliku ja ebaseadusliku vahel jookseb sealt, kus midagi antakse sooviga saada midagi ka vastu. „Kui te näiteks võõrustate parlamendi saadikuid või teete neile mingi tavapärase kingituse, siis see ei lähe alati korruptsiooni alla. Ettevõtja peaks selgeks tegema, kas see on tavapärane viisakus või see väljub nendest raamidest. Aga kui annate üle mingi hüve ja küsite midagi vastu, siis olete ületanud lubatud piiri,“ hoiatas Nääs.
Täna toimub Radisson Blu Olümpia Hotelis Äripäeva konverents „Lobby reeglid“.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele