25. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Jätkuv permanentne murekoht on haritud tööjõu kättesaadavus. Seda ka palgatasemetel, millel pole positiivses mõttes Eesti keskmise palgaga midagi pistmist.“

„Näeme ka riikliku bürokraatia hiilivat kasvu, eriti ettevõtjatele, kelle tegevusmaht ületab Eesti keskmist ja tegevuse keerukus nõuab erinevaid riiklikke lube.“

„Tööstus peaks oma tarneahelat konsolideerima ehk võimaluse korral mööda ahelat ülespoole liikuma. Lühidalt - keerulisemad tooted, omatooted, rohkem kohalikku lisandväärtust.“

Milliseid trende tööstuses näete? Jätkuv suundumus tööstuses on kõrgem automatiseeritus, vähem inimesi tootmises. Samas töökohti tekib tugifunktsioonidesse nagu klienditeenindus, tootearendus, kvaliteedikontroll. Tootmispartiid muutuvad lühemaks, klientide tooteportfellid muutuvad kompleksemaks. Turu poolt oodatavad tarneajad muutuvad lühemaks, konkurents globaalsemaks.

Millised on hetkel suuremad murekohad? Jätkuv permanentne murekoht on haritud tööjõu kättesaadavus. Seda ka palgatasemetel, millel pole positiivses mõttes Eesti keskmise palgaga midagi pistmist. Kirkaid kriite on lihtsalt karbis vähe ja Eesti Vabariigi nime kandev karp on mõõtudelt kaunis ahtake. Näeme ka riikliku bürokraatia hiilivat kasvu, eriti ettevõtjatele, kelle tegevusmaht ületab Eesti keskmist ja tegevuse keerukus nõuab erinevaid riiklikke lube. Rahandusministeerium ja Maksuamet on siin leebed vastasmängijad, hoopis väljakutsuvam on asju joonel hoida Keskkonnaministeeriumiga või Veterinaar- ja Toiduametiga.

Mida teha, et muuta Eesti tööstus uuel aastal konkurentsivõimelisemaks? Tööstuse konkurentsivõime tõstmine on pidev tegevus, mida ei saa teha hoogtöö korras aeg-ajalt. Tööstus peaks oma tarneahelat konsolideerima ehk võimaluse korral mööda ahelat ülespoole liikuma. Lühidalt - keerulisemad tooted, omatooted, rohkem kohalikku lisandväärtust. See tähendab tootearendust ja insenertehnilise võimekuse kasvu - projekteerimisvõimekus, testimisvõimekus, korrektne dokumentatsioon, mis ühildub valdkonna rahvusvaheliste reeglitega. Ja loomulikult koostöö Eesti siseselt, mis arvestades meie iseloomu kõlab kui mission impossible.

Mida võtate ise ette, et uuel aastal ettevõttel veel paremini läheks? Pakume oma klientidele senisest keerukamaid tooteid, senisest tootja jaoks ebamugavamatel tingimustel veelgi lühemate tarneaegadega. Konkreetselt vähendame minimaalse aktsepteeritava tootepartii suurust kuni 25 korda, seda lisaks senisest väiksema hinnalisa küsimise kaudu. Saame seda teha läbi uute tehnoloogiate juurutamise, mida seni turul ei eksisteerinud. Esmapilgul on see ettevõtte ebamugavasse positsiooni asetamine, aga sellega tekitame turul trendi, mida paljud meie rahvusvahelised konkurendid järgida ei suuda ja mis peaks pikemas perspektiivis meile täiendavaid kliente ja tootmismahte tooma.

Mis on üldse eduka tööstusettevõtte kõige olulisemad tunnused? Soov pidevalt saada paremaks, olla oma protsessides väle, pakkuda lahendusi, mida teised ei suuda, mõelda ja unistada suurelt ning siis see ka ära teha. Vältida keskpärasust, see kehtib ka meie riigi kohta. 

NB! Veebruaris toimub koostöös arenduskeskusega IMECC Tööstusuudiste seminar "Tark tööstus - millal alustada robotiseerimisega?". Tutvu kavaga! 

Autor: Mariliis Pinn, kaasautor