Autor: Harro Puusild • 25. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Metsa- ja puidusektor on üks olulisemaid majandusharusid Eestis, millel on suur potentsiaal nii sisemajanduse kui ka ekspordi arendamisel, andes üle 5 protsendi Eesti SKT-st ning pakkudes tööd enam kui 35 000 inimesele," ütles Henrik Välja pressiteates. 

"Paraku on nii metsanduse kui tööstuse puhul tegemist valdkondadega, mis linnastumise tõttu meie igapäevasest elust aina kaugenevad. Sellest tulenevalt tekib nende kohta tihti eksiarvamusi. Ometigi on puidutööstus viimasel ajal teinud suuri investeeringuid ja tulevikule vaadatakse positiivse pilguga. Tegemist on väga stabiilse tööstusharuga, millel on Eestis pikad traditsioonid ja millel on kindlasti ka tuleviku majanduses oluline roll,” kirjeldas Välja, kuid nentis, et nagu suurel osal ettevõtlussektorist, on ka puidutööstuses probleemiks spetsialistide puudus: “Noorte seas on vaja teadlikkust valdkonnast tõsta, et enam andekaid noori leiaks oma väljakutseid just metsa- ja puidutööstusest.”

EMPL-i tegevjuhina hindab Välja seda, et avalik sektori kaasab aina aktiivsemalt  strateegiate ja regulatsioonide väljatöötamisse ka erialaliite, mis võimaldab ettevõtete ja sidusrühmade seisukohti ja ootuseid efektiivsemalt otsustajateni viia ning neid ka ellu rakendada.

Puitmajade läbimurre koduturul on veel tulemata. Välja hinnangul on Eestis metsa- ja puidutööstuse potentsiaal erinevates tegevusvaldkondades täiel määral kasutamata ning Eesti metsariigina peaks enda ressurssi efektiivsemalt ja targemalt kasutama nii nagu seda tehakse mujal maailmas.

“Näiteks on Eesti Euroopa suurim puitmajade eksportija. Meil on olemas tehased, kes suudavad pakkuda lahendusi väga keerukatele projektidele, kuid paraku ei ole koduturul puitmajade osas veel läbimurret toimunud," märkis ta.

"Kuigi Puuinfo programmi raames korraldatav puitarhitektuuri võistlus toob igal aastal välja aina enam silmapaistvaid puithooneid, on meil selles valdkonnas veel palju arenguruumi. Liiduna peame leidma lahenduse, kuidas teha arhitektidele, inseneridele ja ehitajatele info ja praktilised juhendid puitehitusest paremini kättesaadavaks ja samal ajal julgustama ka tellijaid puidust ehitama,” tõi tegevuht esile väljakutseid, millega puitehituse sektor Eestis silmitsi seisab.

Henrik Välja on omandanud rakendusliku kõrghariduse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse erialal ning täiendab end Tallinna Tehnikaülikoolis ettevõtte- ja ekspordijuhtimise alal. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga on ta olnud seotud 2,5 aastat. 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu endine tegevjuht Ott Otsmann andis 2015. aasta lõpus teatepulga üle Väljale ning liikus ise vastu uutele väljakutsetele. Otsmann juhtis liitu alates 2009. aastast.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on 1996. aastal asutatud valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav mittetulundusühing. Liitu kuulub 63 liiget, sealhulgas neli erialast haridust andvat õppeasutust.