21. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AS Liviko juhataja Janek Kalvi:

Liviko edu on saavutatud ausas konkurentsis ning AS Liviko ei ole oma konkurentidega mingeid keelatud kokkuleppeid sõlminud.

Livikot ja juhtivat osa Eesti kaubandusest on alusetult kuriteos süüdistatud ning aastaid on käinud aja- ja energiamahukas kriminaaluurimine. Sellised protsessid on ettevõtjate jaoks kurnavad ja kulukad. Oleks hea, kui Eesti ettevõtted ei peaks aastaid pühendama kohtuasjadele, mis rajanevad valedel eeldustel ja põhjendamatutel süüdistustel. Tunneme heameelt, et Ringkonnakohus selle menetluse lõpetas.

AS Liviko kaitsja, vandeadvokaat Erki Kergandbergi:

Liviko on esitatud süüdistuse osas olnud kogu aeg ühel ja samal seisukohal ning kinnitanud, et ei ole konkurentsiõigust rikkunud. Tallinna Ringkonnakohtu tänane lahend, millega Liviko suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, ei anna mingit põhjust seda seisukohta muuta.

Ringkonnakohus tühistas osaliselt Harju maakohtu mulluse 29. aprilli otsuse viie firma ning üheksa isiku süüdimõistmises ja lõpetas kõigi kohta käiva kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Maakohtu otsus Andres Lubja ja Ilja Kulikov õigeks mõista jäi muutmata.

Kõigile oli esitatud süüdistus selles, et nad osalesid konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses, mis seisnes 40% alkoholisisaldusega pooleliitrise odava klaastaaras viina jaehinna tõstmises ajavahemikul 25.06.2009 kuni 14.07.2009. Kokkulepe puudutas ASi Liviko ja temaga konkureerivate äriühingute Altia Eesti ASi ja Liiwi Heliis ASi tarnitavaid viinasid. 

Ringkonnakohus leidis, et Harju maakohtu 29. aprilli 2015. aasta otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja kriminaalmenetlus kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetada.

Seaduse järgi tuleb kohtul esmalt otsustada süüdistusakti tagastamise küsimus ning alles süüdistusakti mittetagastamise otsuse järgselt on kohtul võimalik süüdistatavad kohtu alla anda. Vastupidine kohtu tegevusjärjekord ei saa olla loogiline ega mõeldav.

Maakohus andis kõik süüdistatavad 11.06.2014 kohtu alla enne kõikide kaitseaktide saamist, samuti enne kõikidele kaitsjatele kaitseaktide täiendamiseks antud tähtaja, 11.08.2014, möödumist ja enne süüdistusakti prokuratuurile tagastamise küsimuse otsustamist, milline tegevus on vastuolus seadusega. Andes kirjeldatud viisil süüdistatavad kohtu alla, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise.

Kohus mõistis välja ka süüdistavate menetluskulud, mis kuuluvad hüvitamisele süüdistatavate kasuks riigieelarve vahenditest.

Määrusele võib esitada määruskaebuse riigikohtule 15 päeva jooksul.

Riigiprokurör Laura Feldmanis kavatseb määruse riigikohtus vaidlustada

Feldmanis selgitas, et ringkonnakohtu määruse järgi rikkus Harju maakohus süüdistatavate kohtu alla andmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis tõi ringkonnakohtu hinnangul kaasa kriminaalmenetluse aegumise. Küsimus taandub aga tema sõnul sisuliselt sellele, kas Harju maakohtu poolt süüdistatavate kohtu alla andmine oli korrektne või mitte. "Prokurörina aktsepteerin tänast kohtulahendit, kuid leian siiski, et kohtu alla andmisel ei rikkunud maakohus olulisel määral kriminaalmenetlusõigust. Kavatsen tänase määruse riigikohtus vaidlustada," kommenteeris Feldmanis. 

2014. aasta oktoobris oli esimene kohtuistung kartellisüüdistuses, mis päädis mullu Harju maakohtu süüdimõistva otsusega.

Harju maakohus otsustas karistada ASi Liviko konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse eest rahalise karistusega 1 276 000 eurot, millest ettevõttel tuli kohe tasuda 127 600 eurot ning ülejäänud summa tasuda tingimisi aastase katseajaga.

Selver ASile nõudis prokurör karistuseks rahalist karistust summas 1,3 miljonit eurot, millest kohe tuli tasuda 325 000 eurot.

Rimi Eesti Food ASile nõuti karistust summas 1, 35 miljonit eurot. Kohe kuulus tasumisele 335 000 eurot.

Prisma Peremarket ASile nõudis prokurör kartellikuriteo eest karistust summas miljon eurot, millest kohe tuleks tasuda 250 000 eurot.

Maxima Eesti OÜ-le nõuti karistust summas 1,2 miljonit eurot ning kohe kuulus tasumisele 300 000 eurot.

ASi Helter-R suhtes taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist, sest ASi Helter-R süü ei olnud suur ning puudus avalik huvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. Prokurör põhjendas, et Helter-R ei olnud kartellikuriteo initsiaator, vaid üksnes passiivne ja talle avaldatud survega nõustuja. Prokurör palus kohtul panna Helter-Rile kohustuse tasuda 6000 eurot riigituludesse kahe kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Helter-Ri kaitsja oli tingimustega nõus ning firma jaoks on kriminaalmenetlus lõppenud.

AS Liviko esimese astme kohtu otsusega ei leppinud ning kaebas edasi. Ettevõtte juht Janek Kalvi märkis toona, et kohtueelse menetluse küsitav objektiivsus ja vigade rohkus on andnud kohtule tendentsliku sisendi. "Oleme otsuses pettunud, kuid see ei ole meil esimene kord õiguse maksmapanemise eest võidelda. Seega, jätkame võitlust ebaõiglase süüdistuse vastu."

Maakohtus veel teinegi Livikoga seotud vaidlus

Kartelliasjast välja koorunud uues vaidluses süüdistab riigiprokuratuur nelja isikut ja ASi Liviko samuti konkurentsi kahjustavad koostöös.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro märkis, et prokuratuur on süüdistuse sisu valmis kommenteerima pärast kriminaalasja kohtu alla andmist.

Füüsilistest isikutest kaks olid aktsiaseltsi Liviko töötajad ja kaks praeguseks äriregistrist kustutatud äriühingu töötajad.

Eeluurimist tegi konkurentsiamet ja juhtis riigiprokuratuur. Kriminaalasi alustati 2014. aastal ning uurimise all olev konkurentsi kahjustav tegu pandi süüdistuse järgi toime 2011. aastal.

Esimene eelistung pidi toimuma 15. jaanuaril, ent kaitsjate palvel lükati eelistung edasi 25. jaanuarile.

Autor: Äripäev.ee