Autor: Harro Puusild • 15. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemine oli prognoositud, kuna nõudluse kahanemist hinnatõusu tõttu võis ette näha. Vähenemine osutus rahandusministeeriumi oodatust mõnevõrra suuremaks. Võib eeldada ka lihtsalt tarbimise vähenemist, mis on alkoholipoliitika üks eesmärke,“ selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu teemaveebile Tööstusuudised.ee.

„Alkoholiaktsiisi laekumist mõjutasid ka aktsiisitõusu eel soetatud varud, mille kogused aastati on erinenud. Kui võrrelda viimase 14 kuu laekumisi sellele eelneva 14 kuuga ehk varud elimineerida, siis on aktsiisi laekumine kangelt alkoholilt siiski kasvanud ligikaudu 5 protsendi võrra,“ ütles Heinapuu.

Ta lisas, et arvestades piiriülest kaubandust, mõjutab alkoholiaktsiisi laekumist Eestis olulisel määral ka Soome majanduse tervis, mis muu hulgas mõjutab turistide arvu Eestis ning alkoholi müüki neile.

„Peame arvestama ka Venemaa rubla odavnemisega. Viinahinnad meil ja Venemaal, mis varem on olnud üsna sarnasel tasemel, on taas kasvatanud omavahelise lõhe üpriski suureks. Venemaal algab pooleliitrise pudeli viina hind kehtivat valuutavahetuse kurssi arvestades 2.70 eurost,“ sõnas Heinapuu.

AS Liviko juhtis eile saadetud teates tähelepanu, et kange alkoholi pealt laekus aktsiisi 2015. aastal 137 miljonit eurot, mis on 2014. aasta laekumisega võrreldes seitsme miljoni euro võrra vähem. Kokku jäi riigil saamata 18 miljonit eurot.

Loe seda uudist pikemalt SIIT.