5. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnanõuded karmistuvad, energiaturud integreeruvad ja hinnad on volatiilsed. 

Toimetades paljude osalistega konkurentsile avatud turgudel ei saa ettevõtted mõjutada olukorda turul, madalate energiahindadega toimetulekuks peame leidma muid võimalusi. Paindliku ja turuhinnast sõltuva regulatsiooniga saaks riik kindlasti tööstuse olukorda leevendada, kuid sellised otsused ei sünni üleöö ega hoia üksi tööstust vee peal.

Eesti Energia panustab jõuliselt sellele, mida me saame ise ära teha. Need pingutused saab kokku võtta sõnaga „tööstusinnovatsioon“. Keskendume arendusprojektidele, mis tõstavad energia tootmise efektiivsust ja vähendavad keskkonnajalajälge.

Uued tehnoloogiad suurendavad väärtust ja vähendavad emissioone. Eesti Energia inseneride arendustöö tulemusena vastab täna põlevkivist elektri tootmine täielikult 1. jaanuarist 2016 kehtima hakanud karmimatele õhuheitmete piirmääradele. Tänu väävli- ja lämmastikupüüdmise seadmetele on viimase viie aastaga väävliheitmed vähenenud kolm ning lämmastikuheitmed ligi kaks korda. Vaade mustast põlevkivitööstusest on minevik.

Põlevkivienergeetika on teinud viimastel aastatel olulise arenguhüppe, mil otsepõletamise asemel hakati Enefit tehnoloogia abil tootma põlevkivist esmalt õli ja seejärel tekkivast põlevkivigaasist ja poolkoksist elektrit. Saame nii enam kui kaks korda rohkem kasulikku energiat põlevkivist ja vähendame elektritootmise õhuheitmeid poole võrra, aidates nii täita Euroopa Liidu poolt seatud õhuemissioonide vähendamise eesmärki.

Põlevkivi ümbertöötlemise areng ei peatu siinkohal. Oleme Enefit-tehnoloogiat täiustamas, näiteks valmistame ette bensiini eraldamist põlevkivigaasist, mis võimaldab meil tulevikus vedelkütuste toodangut kasvatada 10% võrra. Tööstuslikku põlevkivibensiini saame müüa rafineerimistehastele ja keemiaettevõtetele tooraineks ja nii võivad mõne aasta pärast põlevkivist toodetud vedelkütused läbi rafineerimistehaste lõpuks meie autopaakidesse jõuda. Just selle tõttu on projekt üks Eesti Energia lähiaastate prioriteete.

Põlevkivienergia konkurentsivõimet mõjutab oluliselt ka see, kui efektiivselt suudame põlevkivi maapõuest väljata. Valmistame ette Narva allmaakaevanduses kombainkaevandamise meetodi kasutuselevõtmist, mis muudab allmaakaevandamise efektiivsemaks ja vähendab seeläbi põlevkivi omahinda.

Toodame puhtamat elektrit põlevkivigaasist. Vähemoluline pole seegi, et tehnoloogia areng toob kaasa keskkonnasäästlikumad võimalused elektri tootmiseks. Põlevkivi otsepõletamise asemel saame elektrit toota üha enam õli tootmisel tekkivast põlevkivigaasist. Selleks, et tekkivat gaasi võimalikult efektiivselt ära kasutada ja elektrijaamu paindlikult opereerida, on käimas ettevalmistused Eesti elektrijaama 8. ploki ümberehitamiseks. Nii saame tulevikus 8. plokis kasutada 50% ulatuses põlevkivigaasi ja 50% ulatuses põlevkivi ja teisi kütuseid ning ühtlasi vähendada elektritootmise õhuheitmeid.

Narva elektrijaamadest soodsaim taastuvenergia. Samal ajal kui põlevkivitööstus kohaneb uute keskkonnanõuetega, toimub pöördumatu üleminek fossiilsetelt kütustelt taastuvenergia kasutamisele. Täna ei ole taastuvenergia tehnoloogiad veel piisavalt konkurentsivõimelised, et turutingimustes ilma toetusteta hakkama saada ja vajavad edasiarendamist. Pole kahtlustki, et taastuvenergia lahendused muutuvad mõne aasta pärast odavamaks ja ei vaja enam toetusi. Seniks on aga kõige soodsam viis toota taastuvenergiat kasutades Narva elektrijaamades biomassi. Biomass vajab megavatt-tunni kohta kaks korda väiksemat toetust kui tänane 53,7-eurone taastuvenergia toetus. Eesti Energia suudab toota nii soojus- kui elektrienergiat keskkonnasäästlikult ja täita samas kõik kliimaeesmärgid.

Leiame uued kasutusalad energiatootmise jääkidele. Mäkke kuhjamise asemel peavad meie tootmisjäägid leidma uue väärtuse. Energia tootmisel tekkivat aherainet ja põletatud põlevkivi on seni kasutatud kergliiklus- ja metsateede, platside ja parklate rajamiseks ning ehitusmaterjalina või hoopis mullaparandajana. Täna tekib meil jääke rohkem, kui jõuame ära kasutada, seetõttu otsime enda tööstusalade kõrvale teisi ettevõtteid, kellele saaksime pakkuda soodsamat elektrit, soojust ja auru ning tooraineks põlevkivituhka ja aherainet.

Põlevkivitööstus on saja aasta jooksul tõestanud, et suudab kohaneda erinevates oludes. Ehkki tänane keeruline seis turgudel paneb meid kohati raskete valikute ette, sunnib see meid samal ajal otsima uusi efektiivseid ja väärtustloovaid lahendusi. Meil on ideid, kuidas põlevkivitööstuse jätkusuutlikkust hoida ja me viime neid ideid järjepidevalt ellu. Põlevkivitööstus on elujõuline läbi innovatsiooni – nutikaid lahendusi rakendades saame hoida sadadesse miljonitesse ulatuvat riigitulu ja tuhandeid töökohti. Seega võivad tänased madalad turuhinnad kujuneda hoopis päästikuks uutele innovaatilistele arengutele, millest võidavad nii põlevkiviettevõtteid kui ka Eesti tervikuna. 

Blogi pärineb Eesti Energia kodulehelt. 

Autor: Margus Vals, Eesti Energia juhatuse liige