Autor: Tööstusuudised.ee • 21. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab omavalitsusi soojusmajanduse arengukavade koostamisel. Samas ei ole energiaettevõtte Adven Eesti juhatuse esimehe Urmo Heinami sõnul kavade elluviimiseks siiani võimalik kaasrahastamist taotleda. „Esimesed arengukavad on juba valmis, kuid ettevõtjatel ei ole toetusskeemi puudumise tõttu võimalik investeeringutoetusi kaasata. Ilma lubatud toetuseta ei too aga investeeringud kaasa küttekulude olulist langust,” ütles Heinam. 

Vananenud katlamajad vajavad suuri kulutusi amortiseerumise korvamiseks ja toimivad tänases turuolukorras liiga kallistel kütustel ning vananenud tehnoloogial, mistõttu püsib soojuse hind kõrgena paljudes omavalitsustes üle Eesti. Vananenud tootmisvõimsuste asendamine tooks energiaettevõtte juhi sõnul küttekulud alla paljudes omavalitsustes. „Kaasaegsed biokütusel töötavad katlamajad on ka tunduvalt keskkonnasäästlikumad,” lisas Heinam.

Toetusskeem kohalike energialahenduste rajamiseks oli ette nähtud aastateks 2014-2020, ent paraku ei ole seda seniajani erinevatel põhjustel loodud. „Laagri piirkond on oma arengukava juba valmis saanud ja nõustame hetkel näiteks Loo piirkonda, et ka nemad saaksid juba 2016. aastal minna üle kaasaegsemale, soodsamale ja keskkonda vähem koormavale tootmisviisile,” rääkis Heinam positiivsetest näidetest. Kõrged soojuse hinnad on Heinami sõnul tekitanud inimestes põhjendamatu arvamuse, et kaugküte on kallis ja ajale jalgu jäänud kütteviis. „Tegelikult aitaks kaugkütte kohalikule biokütusele üleviimine paljudes omavalitsustes soojuse hinda oluliselt alandada. Lisahüvena muutuks energiatootmine ka keskkonnasõbralikumaks ja efektiivsemaks. Ka kaugküte võib olla roheline,” rääkis Heinam. 

Ühtlasi on kogu piirkonna soojusvajaduse katmiseks rajatavasse tootmisseadmesse investeerimine kulutõhus. Reservvõimsustega on tagatud ka suurem varustuskindlus kui lokaalse kütteseadme korral, mille rikke korral võivad toad alternatiivi puudumisel lihtsalt külmaks jääda. KIKi taotlusvoorus on ette nähtud 500 000 eurot, et omavalitsused saaksid koostada arengukavad, mis on investeeringu tegemise eelduseks. Arengukavad pannakse paika omavalitsuse, sõltumatu eksperdi ja soojusettevõtja koostöös.  Kaugküttesse tehtavateks investeeringuteks (2014-2020) on Euroopa Liit näinud ette üle 70 miljoni euro.