Mööblitootjad panevad rõhku ekspordile

Softrend Group OÜ juhatuse liikme Joonatan Vinkeli sõnul möödus 2014. aasta ettevõttele edukalt.
Softrend Group OÜ juhatuse liikme Joonatan Vinkeli sõnul möödus 2014. aasta...

Mööblitöösturid kõnelevad vastse edetabeli kontekstis möödunud, 2014. aastast kui tublist kasvuaastast, paljud märgivad ulatuslikku käibekasvu eksportturgudel.

Softrend Group OÜ juhatuse liige Joonatan Vinkel meenutab mullust aastat kui igas mõistes tulemusrikast. “Meie puhul oli tegemist õnnestunud aastaga, käive kasvas nii põhilisel eksportturul Soomes kui ka koduturul. Müügikasv oli tingitud nagu ikka väga paljudest väikestest asjadest, mida on tulnud väga hästi juba üsna mitme aasta jooksul teha,” räägib Vinkel, kelle hinnangul on kuni tänase ajani olnud ettevõtte jaoks olulisim klienditeenindus. “Seda nii oma salongides lõpptarbijaga suheldes kui ka eksportpartneritega koostöös. Koduturul läksid aina paremini tööle meie oma värskelt avatud salongid Tallinnas ja Tartus,” jätkab Vinkel.

Müügikasvu põhiliseks pidurdajaks kujunesid Vinkeli hinnangul juhtkonna enda seatud kõrged kvaliteedistandardid. “Pehmemööbli tootmise juures on inimeste leidmine ja koolitamine võtmetähtsusega, kuna käsitöö roll on taolise tootmise puhul endiselt väga suur,” lisab ta, et kasv võinuks kiiremgi olla.

Et uued töötajad oskaksid valmistada diivaneid Softrendi klientide ootustele vastavalt, kulub Vinkeli hinnangul koolitusele vähemalt aasta, seetõttu on mahtude kasvatamine tema sõnul aeganõudev protsess.
Lisaks inimestele investeeris Softrend Group jõudsalt ka tehnoloogiasse – näiteks soetati arvutijuhtimisel kangalõikusmasin. 35protsendilise käibekasvu juures suudeti hoida kõrgel nii kvaliteet kui kliendirahulolu.

Soome olukorra mõju jõudis kohale tänavu. Vaatamata ettevõtte ekspordimahu mullusele kasvatamisele Soome suunal on sealse turu halvenemine alates 2015. aasta algusest hakanud siiski tunda andma. “Aasta alguseks jõudis Soome turu kukkumine ka meie klientideni ja täheldasime tugevat müügimahtude langust. Aastaid kahanevate müügimahtudega silmitsi olnud edasimüüjatest osutus mõnele olukord koguni nii raskeks, et pidid poed päris kinni panema,” räägib Vinkel.

Softrend Group tegutseb ka Rootsi ja Leedu turul, ent seal on olukord püsinud stabiilsena. Vinkeli sõnul on põhjust rõõmu tunda, et kuigi käesoleva aasta alul kogeti käibes üsna suurt kukkumist, ollakse kokkuvõttes seoses koduturu kasvuga aasta lõpuks jõudmas 2014. aastaga sarnaste müüginumbriteni. “Tänu soodsale turuolukorrale ja kõigi asjaosaliste tublile panusele liigume koduturul selle aastaga 50% käibekasvu suunas,” sõnab Vinkel.

Tema sõnutsi on negatiivne areng eksportklientidega ja väga tublid tulemused oma salongides lõpptarbija teenindamisel ettevõtte fookuse praeguseks pannud just viimase suuna arendamisele. “Ainult läbi oma salongi saame Softrendi väärtusliku toote lõpptarbijani toimetada ja kontrollida samas kogu tarneahelat,” selgitab Vinkel.

Praegu otsitakse koostööpartnereid teiste kohalike tootjate hulgast, kellega koos tooteid arendad. “Meie klientide juures läbiviidud rahulolu-uuringu järgi oodatakse meilt rohkem tooteid kui ainult diivan,” ütleb Vinkel, kelle sõnul ootavad tarbijad enam terviklikke lahendusi, mis oleksid valmistatud samal tasemel kvaliteediga ja sobiva stiiliga. “Tootearenduses paneme väga palju rõhku disainile. Selleks on meil tööl majasisene disainer, kuid koostööd teeme erinevate tuntud disainibüroodega.”

Ühe võimaliku arengusuunana Eesti mööblitööstusele näeb Vinkel just sellise koostöö tegemist. “Praegusel ajal ei tundu meile enam otstarbekas algusest peale uue tootmisvõimekuse loomine, pigem koostöövõimaluste leidmine,” täheldab Vinkel.

Eksport on edu võtmeküsimus. Delux OÜ tootmisjuht Karin Kirikal räägib, et mööblitööstus hõlmab väga erinevaid ettevõtteid, mis kasutavad erinevat toorainet ja toimivad erinevates globaalsetes konkurentsitingimustes. Puitmööbli ja pehme mööbli turgu võrreldes on tema sõnul loogiline, et pehme mööbli turg on seoses suuremate transpordikuludega toote kohta vähem mõjutatud odavast impordist ja on seetõttu peamiselt regionaalne. “See annab suuremaid kasvuvõimalusi pehme mööbli alal ja puitmööbli osas eeldab edukas olemine teatud oma tooteniši leidmist,” sõnab Kirikal.

Delux on mööblitootjana Kirikali hinnangul tegelikult alles üsna uus ettevõte, alustades voodite ja magamistoa sisustuse valmistamisega alles aastal 2009.

Tootmisjuhi sõnul on ettevõtte juhtkond mõistnud, et suurtootja edukus saab baseeruda ainult kriitilise tootmismahu saavutamisel, mille eelduseks on meie tingimustes eelkõige eksport. “Efektiivsus mööblitootmises on võimalik saavutada läbi investeeringute seadmetesse, logistikasse ja töötajatesse,” täiendab ta.

Ka Deluxi jaoks oli mullune aasta nii käibe kui kasumi poolest edukas, müügimahud kasvasid Kirikali sõnul oluliselt tänu aktiivsele müügitegevusele Kesk-Euroopa suunal. 

Oluliseks tähiseks möödunud, 2014. aastal oli Deluxi jaoks Kirikali hinnangul uue, 3000ruutmeetrise tootmishoone valmimine, mis võimaldas oluliselt kasvatada tootmismahtu. “Panustamine tootearendusse, ka osalemine messidel oli edukas ja ettevõtte müügiorganisatsioon kattis 2014. aasta lõpuks kõik meile olulised sihtturud,” sõnab Kirikal ning tal on põhjust tunda uhkust.

Et pehme mööbli tootmine on mitte ainult tooraine-, kuid ka töömahukas, on Kirikali sõnul töötajate palga ja tootmise efektiivsuse kasvu samaaegne saavutamine selles sektoris kaunis suur väljakutse, ent sellega saadi ometi edukalt hakkama.

Ettevõtte käibemahud jätkavad kasvamist, Kirikali sõnul on tänavu põhjust oodata 15–17% kasvu 2014. aastaga võrreldes. “Kasumi poolest tuleb 2015. aasta Delux OÜ kõige edukam aasta üldse, loodame koguni 50–60% kasumi kasvu,” rõõmustab Kirikal.

Koos ettevõtte tootmismahtude kasvuga jätkus tänavu agressiivne müük ja investeeringud tootearendusse ning tootmisvõimsuse suurendamisesse. 2016. aasta jaanuaris valmib uus, 3600ruutmeetrine logistikakeskus, mis on Kirikali sõnutsi omakorda investeering tulevikku.

Oluliselt lainenes nii mullu kui käesoleval aastal Delux müügivõrk Eestis, uued kauplused avati Tallinnas ja Viljandis.
Kirikali sõnul sõltub mööblitööstuse käekäik ennekõike üldisest majanduse olukorrast. “Mööbel ei ole esmatarbekaup ja sundpuhkusele saadetud või koondamisteate saanud inimene ei tõtta tõenäoliselt kohe uut voodit ostma,” tõdeb ta. Samas võib tema sõnul täiesti uue võimaluse pehme mööbli tootjatele anda näiteks kasvõi pagulaste sissevool Euroopasse. “Kriisi lahenedes vajavad nad ilmselt välivoodist või muust taolisest pisut toekamat magamisaset,” märgib Kirikal.

Euroopa riikide seas on ootused majanduskasvule Kirikali sõnul piirkonniti erinevad. “Soome majanduse kehvad väljavaated lähitulevikuks ei toeta müügi kasvu selles piikonnas. Samas on Kesk-Euroopa riigid jällegi oluliselt paremas olukorras,” arutleb ta.

Sisenemine Araabia turule. Tarmeko Pehmemööbel OÜ juhatuse liikme Kristina Marrani sõnul kujunes aasta 2014 ettevõtte jaoks uute eesmärkide ja plaanide koostamise aastaks. “Vanaviisi enam ei saanud, sest konkurents eksportturul oli väga tihe. Seetõttu toimus meie tootmistehnoloogias palju muudatusi ning tegime ettevalmistusi uutele turgudele sisenemiseks,” räägib Marran, kes on alates 2015. aasta septembrist ettevõtte juhatuse liige. 

Marrani hinnangul oli 2014. aasta Tarmekole üldiselt hea aasta, ent päris rahule jääda veel ei saa. Suurimaks väljakutseks osutus tema sõnul tihe konkurents Euroopas. “Üha raskem on müüa õiglase hinnaga tooteid. Kuid rõõmustama pani, et seni avastamata turgude, n-ö kolmandate riikide uksed avanesid meile ning see omakorda aitas kaasa tootmise arenemisele suunas, mis rahudab kõiki osapooli,” räägib ta.

Tänavu on ettevõtes Marrani sõnul muudetud täielikult varasemaid eesmärke ning stateegiaid, et olla paindlikum ning arvestada erinevate turgude soove. “Muutuse tegi läbi meie sisseostupoliitika, samuti töötasime/töötame välja uusi tooteid ja tootegruppe,” jätkab ta.

2015. aasta kevadel alustati sisenemist Araabia turule. “Oleme kohtunud sealsete turuliidritega ning sõlminud ka esimesed lepingud. Omame seal esindust ning töötame selle nimel, et meie tooted saaksid seal vääriliselt esindatud,” lausub Marran.

Välisturgudel, iseäranis Euroopas, on Marani sõnul ka tänavu tunda teatavat langust. Samuti on hinnasurve suur, sest suuremad poeketid kauplevad hinda väga suures osas alla. Sellist odavat kaupa pakuvad aktiivselt aga vaid poolakad, Hiina ja Leedu,” ütleb Marran.

Euroopa turul on müük lihtne, ent konkurents tihe. Üldiselt on Marrani sõnul Euroopa turul müük lihtne, ent konkurents väga tihe. “Seetõttu peab tootja omama ikka väga erilist toodet ja eristuma suurelt. Kolmandates riikides võib-olla nii tihe pole, kuid sinna jalg ukse vahele saada eeldab palju nutikust ja isegi tutvusi,” teab ta. Ka on vaja tunda kohalikku kultuuri. “Meil näiteks võttis turule sisenemise eeltöö rohkem kui aasta. Siis tulid esimesed kohtumised, messikülastused jne,” meenutab Marran ja lisab, et selgelt eristuva tooteta või muu eeliseta on väga raske müüa. “Sest lõpmatuseni hinda alla lasta ei saa. Kui mujal riikides valitsus aitab igati ettevõtjat näiteks turustuskulude hüvitamisel, siis on ka neil riikidel eelis uutele turgudele sisenemisel.”

Osale arutelus

  • Kairi Oja, kaasautor

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Tallinn Shipyard otsib LAEVAREMONDITEHASE TEGEVJUHTI

Tallinn Shipyard OÜ

26. november 2017

Teabevara