Robotid on kättesaadavad ka väikeettevõtetele

Masina- ja metalliettevõtte Norcar-BSB Eesti AS insener ja TTÜ Mehaanikateaduskonna dotsent Martinš Sarkans.
Masina- ja metalliettevõtte Norcar-BSB Eesti AS insener ja TTÜ...

Masina- ja metalliettevõtte Norcar-BSB Eesti AS insener ja TTÜ Mehaanikateaduskonna dotsent Martinš Sarkans rääkis eile Tööstuse klubis, et roboteid saavad edukalt kasutada ka väikeettevõtted ja seda näiteks põhjusel, et robotite hinnad on aastatega langenud.

Sarkans rääkis, et toomisprotsessi automatiseerimine robotite abil on kättesaadav ka väikeseeriate ja väikeettevõtete puhul. „On see näiteks robotite abil keevitamine, värvimine või mingisugune lõppviimistlus, see on täiesti teostatav ka väikeseeriate ja väikeettevõtete puhul. Seda tänu sellele, et robotite hinnad on alla tulnud, ja tänu sellele, et neid roboteid on offline’is võimalik lihtsamini programmeerida,“ rääkis Sarkans oma ettekandes. „Enam ei pea, pult käes, roboti juures programmi tegema, vaid uuema roboti puhul saab programmi arvutis valmis teha ja robotisse laadida.“

Põhikriteerium üleminekuaeg ühelt tootelt teisele. „Nüüd kui rääkida robotiseerimisest, siis roboteid kasutati pikemat aega masstootmises ja need robotid täitsid korduvalt ühesuguseid ülesandeid. Need ülesanded aja jooksul ei muutu, muutuvad alles siis, kui muutub mudel, näiteks autotööstuses. Nende robotite puhul peetakse tähtsaks tsükliaega,“ märkis Sarkans.

„Võttes arvesse enda kogemust ja mujalt kirjandusest kogutud infot, siis väikeettevõtete puhul on robotite kasutuselevõtt natuke teine. Põhikriteerium ei ole seal tsükliaeg, vaid üleminekuaeg ühelt tootelt teisele,“ selgitas ta. „Ehk see on nagu uue toote juurutustsükkel. Kui need tsüklid saab lühikeseks, siis on mõistlik robot ka väikeettevõttes kasutusele võtta.“

Eeliseks on Sarkansi sõnul ka lihtsamaks muutunud programmeerimise viis. „See on muutunud protsessipõhiseks. Kui kunagi oli see käsustikupõhine ehk sisestama pidi kõik asjad, koordinaatidest kuni väliste seadmete lülitamiseni, siis nüüd on nii, et antakse lihtsalt liikumiskäsk, koordinaadid salvestab robot ise. Sinna juurde tuleb siis protsessikäsk, mis ise käivitab välised seadmed,“ selgitas ta. „Sedasi on operaatoril väga lihtne seda robotit programmeerida. Üks on käsitsi programmeerimise viis, teine nii-öelda arvutist programmeerimise viis.“

Veel rääkis Sarkans, et näiteks ABB RobotStudio võimaldab virtuaalselt testida enda lahenduse sobilikkust. „Ehk kui ettevõttel on tooteportfell ja robot on välja valitud, siis enne roboti ostmist ja edasi minemist saab simulatsiooni arvutis läbi vaadata, et veenduda, kas lahendus sobib,“ märkis ta.

Galerii

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara