Autor: Tööstusuudised.ee • 9. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti majanduskasv pole sel aastal kiirenenud ja kujuneb aeglasemaks kui eelmisel aastal, teatas keskpank. Ettevõtlussektori tootmisvõimaluste põhjal oleks Eesti majandus suuteline sel aastal kasvama ligikaudu 3%, kuid prognoosi kohaselt küündib majanduskasv vaid 1,2%ni. Kasvu takistab peamiselt kaubanduspartnerite kesine nõudlus ja ettevõtete ahtad ekspordivõimalused. Selle tõttu investeeritakse ka vähem tootmisvõimsuse suurendamiseks. Järgmisel kahel aastal majanduskasv kiireneb, kuid üksnes tagasihoidlikult: 2016. aastal 2,2%ni ja 2017. aastal 3,1%ni.

Tööealiste elanike arvu kahanemist ei saa kompenseerida. Viimaste aastate majanduskasv on paljuski saavutatud tänu hõive suurenemisele, kuid edaspidi pole see enam võimalik.Töötuse määr on langenud juba 5,2%ni ning tööturul aktiivsete inimeste osakaal on kerkinud tööealiste hulgas selle sajandi suurimaks. See tähendab, et kumbki neist näitajatest ei suuda enam edaspidi endisel määral kompenseerida tööealiste elanike arvu kahanemist. Osalist leevendust pakub 2016. aastal jõustuv töövõimereform, ent paljud reformi tulemusel tööturule sisenejad ei leia tõenäoliselt esialgu tööd, sest neil pole sobivaid oskusi ega teadmisi.

Kasvupotentsiaal varasemast suurema surve all.  Eesti majanduskasvu kiirenemine sõltub välisnõudluse taastumisest ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamisest välisturgudel. Paraku on eksportiva sektori konkurentsivõime ja seeläbi majanduse kasvupotentsiaal varasemast suurema surve all: hoolimata sellest, et toodangu maht on kasvanud väga aeglaselt, on pingete süvenemise tõttu tööturul ettevõtete tööjõukulud kasvanud kiiresti. Kaubanduspartnerite nõudlus Eesti ekspordi järele järgmistel aastatel küll suureneb, kuid nõudluse taastumine on ebakindel. Kui Eesti ekspordi turuosa välisturgudel vähenes sel aastal hinnapõhise konkurentsivõime halvenemise tõttu, siis ei pruugi Eesti eksportijad ka järgmistel aastatel välisnõudluse kasvust täielikult osa saada. See aeglustaks majanduskasvu ja suurendaks tööpuudust.

Tööviljakuse vähenemine ja kiire palgatõus. Tööturul valitsevate pingete tõttu on eratarbimine suurenenud jõudsalt, kuid see ei ole olnud kooskõlas majanduse kasvutempoga.Kuigi Eesti majanduses loodava lisandväärtuse maht pole aastataguse ajaga võrreldes praktiliselt muutunud, on hõive kasvanud enam kui 4%. Tööjõukulude kasv on samal ajal olnud endiselt kiire, mis on võimaldanud majapidamistel tarbimist märkimisväärselt suurendada. Tööviljakuse vähenemine ja samaaegne kiire palgatõus ei ole pikaajaliselt võimalik. Kui ettevõtetel ei õnnestu tööviljakust suurendada, siis on palgatõusu aeglustumine või isegi palkade alanemine vältimatu.

Pankade rahastamisvõime võib halveneda. Tööviljakuse kiirem kasv ülejäänud Euroopa riikidega võrreldes on raugenud, kuid Eestil on palju eeliseid, mille abil saab kasvu soodustada. Kasvupotentsiaali toetavad muu hulgas korras riigi rahandus ja väike riigivõlg, paindlik tööturg, varasemast väiksem erasektori laenukoormus ja soodsad laenutingimused. Kuigi laenuintressimäärad püsivad terve prognoosiperioodi jooksul madalad, kätkeb ohtu Rootsi varahindade võimalik langus, mille tulemusel võib pankade rahastamisvõime halveneda.

Inflatsioon kiireneb kogu prognoosiperioodi jooksul. Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline, sest enamiku toorainete hinnad on praegu madalad. Oodatav kallinemine jõuab siinsetesse tarbijahindadesse ühes muu importtoodangu kallinemisega, sest kaubanduspartnerite hinnatõus hakkab samuti kiirenema. Lisaks teenuste hinna tõusule, mida veab tööjõukulude suurenemine, tuleb ligikaudu kolmandik eelseisvast kallinemisest tarbimismaksude tõusudest: kerkivad nii kütuse-, alkoholi- kui ka tubakaaktsiis. Inflatsiooni kiirenemise tulemusel kasvab elanike reaalne ostujõud aeglasemalt, kui tõusevad palgad, ning tarbimise kasv aeglustub.

Valitsemissektori kulude kasvu tuleb piirata. Eesti eelarvepoliitika on olnud praegusele majanduse olukorrale kohane ehk on arvestanud tööjõu- ja tarbimismaksude laekumise suure lahknevusega üldisest majanduskasvust. Kuigi kaudsete ja otseste maksude tulubaas on kõrgem kui pikaajaline tasakaalutase, on oluline piirata valitsemissektori kulude kasvu. Eelarvepoliitika, mis ergutab majanduskasvu sisenõudluse kaudu, viiks majanduse veelgi enam tasakaalust välja. Kulude suurenemine peaks põhinema majanduse pikaajalisel kasvuvõimel ning lisakulude jaoks peaks olema konkreetne katteallikas. Valitsus kinnitas viimases eelarvestrateegias pühendumust hoida eelarve keskpikas vaates tasakaalus ning Eesti Panga prognoosi kohaselt on seda võimalik saavutada. Konservatiivse eelarvepoliitikaga on vaja jätkata selleks, et säiliks võimalus tasandada vajaduse korral eelarvepoliitika abil majandustsüklit. Tasakaalus eelarve saavutamine muutub järjest keerulisemaks, sest surve eelarvekulusid suurendada tugevneb tööealiste elanike arvu vähenemise ja ülalpeetavate osakaalu tõusu tõttu.