Kellele on vaja Eesti insenere?

Triin Ploompuu
Triin Ploompuu

On juhtumeid, kus Eesti bürood on kaotanud suuri masinatööstuslikke projekte, sest ei suuda pakkuda piisavalt mehitatust, kirjutab Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse LIidust.

Kui Inglismaal on pidevalt teemaks ilm, siis Eesti tööstuses saab alati inseneride temaatikast rääkida. Ja selles ei ole ka midagi imestusväärset, sest ühtegi tööstust ei ole võimalik ilma insenerideta arendada ning uusi tooteid välja mõelda ja luua. Kuigi selles suunas ju peame ja tahamegi liikuda, sest muid võimalusi tänastes konkurentsitingimustes ei ole. Ometigi on erinevate osapoolte arvamused ja diskussioon üsnagi vastuolulised, kus absoluutset tõde ei selgu ning äkki ei ole seda isegi mõtet otsida, vaid olemasolevaid ressursse arvestades pakkudagi teistsuguseid ja turu ootustele vastavaid võimalikke lahendusi.

Insenere lihtsalt ei ole. Hiljutises intervjuus Postimehele tõdes elastikniidi tootmisega tegelev ettevõtte Fein Elast Estonia OÜ tegevjuht Urmas Mägi, et neil ei ole koolitatud inseneri ettevõttes, mistõttu seisavad mitmed projektid. Ja nii on paljudes ettevõtetes, kus on palju ideid teostamata, sest... insenere lihtsalt ei ole. Olemasolevad on juba ettevõtetes ja 110% hõivatud. Kõik need noored talendid, kelle koolipingist saabumist pikisilmi oodati, said paremaid pakkumisi ja läksid välismaale.  

Insenerteenuseid eraldiseisvalt peetakse ettevõtete poolt kalliks ja alati tekib nende kaasamisel küsimus kuivõrd pühendunud ja asjatundlikud nad konkreetset projekti iseloomu arvestades on? Ka EMLi liige, masinatööstuse ettevõtte AQ Lasertool OÜ juht Tarmo Luhaäär on välja toonud argumendi: et olla maailmatasemel, peavad ettevõtted olema valmis pakkuma oma klientidele täistootmist, mis sisaldab muuhulgas ka insenertehnilisi ja innovaatilisi lahendusi. Küll on aga paljud korporatsioonid võtnud teadmiseks, et Eesti on inseneridest justkui tühjaks jooksnud ja seetõttu on loodud vastavad R&D üksused igaks juhuks mujale. Eesti tööstusele tähendab see väärtuslikku väärtusahela lüli kaotamist teistesse riikidesse.         

Insenerteenuste bürood ei saa kasvada. Igapäevaselt aktiivsed insenerteenuste pakkujatel on hoopistükis teised probleemid. Nad on otsustanud oma teenuseid turul müüa, et olla oma valikutes vabad valima põnevaid ja loovust nõudvaid projekte. Reaalsus on aga see, et kurdetakse, et töö, mis täna pakutakse, on suhteliselt lihtsakoeline ning ei nõua just tohutuid paguneid ja enneolematut vaimuandi. Muidugi mõne erandi võime ehk mööndusega leida. Lisaks ei teata kui kauaks ikkagi projektipõhist tööd jätkub. Kas ettevõtjad on valmis piisavalt põnevaid projekte pakkuma ning insenere tasustama vastavalt nende panusele? Need äriga seonduvad riskid ei lase insenerteenuste büroodel kasvada mahult ega kvaliteedilt. Igaks juhuks ei palgata rohkem inimesi kui parasjagu ohutu on ja teisalt tuleb otsustada, millistesse tarkvaradesse ja litsentsidesse investeerida, sest need on väga kulukad juhul kui neid igapäevaselt ei rakendata.

Müügi ja ekspordiga on olukord keeruline. Kui oma teenuseid reklaamida, siis valitseb muuhulgas ka oht saada kas palju projekte või väga suur projekt, mis osutub liiga suureks ampsuks väiksele ettevõttele. On juhtumeid, kus Eesti bürood on kaotanud suuri masinatööstuslikke projekte, sest ei suuda pakkuda piisavalt mehitatust. Selles valdkonnas ei ole harjutud koostööd tegema. Kui projekte või tööd on ülemäära palju, siis ei jagata seda teiste koostööpartneritega, sest tegemist on ju ikkagi konkurendiga ja kui ühistegevuse kogemust parajasti ei ole, siis äkki ei paku konkurent ka piisavat kvaliteeti. Suurte hangete puhul on võtmeküsimuseks viimase 5 aasta referentsid. Kui midagi olulist ette näidata ei ole, siis ei ole ka just väga suuri võiduvõimalusi.

EML-is on nendel teemadel arutlemas liikmed, koostööpartnerid ja eksperdid. Masinaehituse valdkonna areng sõltub suuresti masinainseneride olemasolust ja võimekusest, seetõttu on need jutuajamised aset leidnud just meie juures. Kui mõtleme, miks ei ole klassikalise insenerõpe ülikoolides enam nii populaarne ja õppurite motivatsioon üha madalam, siis põhjused tuleb otsida sügavamalt majanduskeskkonnast. Täna ei ole enam mõtet võidelda tagajärgedega, vaid sektori tegijad peavad seljad kokku panema ja ühiselt tegutsema hakkama, et tuua Eestisse kõrgema lisandväärtusega inseneritööd. Äärmiselt oluline on hoida vastavaid insenerteenuste kompetentse Eestis, et oleks võimalik liikuda edasi üha rohkem ja rohkem täistootmislahenduste pakkumiste suunas, mida turg ootab. Juhul kui siin oleks tegutsemas aktiivne professionaalidest koosnev kogukond, kes võiksid oma oskuste ja know-how’ga ettevõtteid aidata, siis võiks tulevikus nii mõnigi korporatsiooni projekt ka ikkagi Eestis teostatud saada. Sarnaselt mõtlevad insenerteenuste pakkujad võiksid tänaste e-lahenduste valguses koonduda, leppida kokku ühised mängureeglid, proovida teineteist rohkem usaldada ja ühiselt oma teenuseid eksportida. Eeldame, et toimiv inseneride kogukond võiks Eestisse tuua peale uute väljakutsete ja kasulikke referentside ka täiesti uusi tooteid, mida siin valmistada. Kui mõni masinaehitusega seotud insener on sarnaseid mõtteid mõlgutanud, siis on ta teretulnud meiega kaasa mõtlema.

Osale arutelus

  • Triin Ploompuu

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud