Autor: Harro Puusild • 13. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Me kõik peame andma endale aru, et praeguse alkoholitarbimise taseme juures ületavad alkoholist Eesti ühiskonnale tulenevad kulud alkoholitootmise ja -müügiga seotud majandusharude kogutulu,” rõhutas Jevgeni Ossinovski täna teele läinud kirja kommenteerides ning lisas, et viimastel nädalatel on laekunud ka mitmeid argumenteeritud ettepanekuid keelata alkoholi reklaam täielikult.

Lapsi ja noori ümbritsevas keskkonnas ei peaks alkoholi tarbimist kujutama tavapärase ja igapäevase osana elust ning uuringutest võib üheselt järeldada, et alkoholireklaam suurendab teismeliste varast alkoholitarvitamise alustamise tõenäosust ja suurendab ka joodavaid koguseid täiskasvanuna.

Ossinovski sõnul on tegemist klassikalise huvide konfliktiga, kus ühiskondlik huvi ja alkoholiga seotud sektorite huvid on vastandlikud. Ühtlasi kinnitas minister, et piirangud peavad olema õigustatud ja proportsionaalsed ning eelnõu välja töötamisel on seda arvestatud. “Eelnõuga ei piirata kellegi õigust alkoholi tarbida, vaid piiratakse võimalusi mõjutada inimesi alkoholi rohkem tarbima,” selgitas Ossinovski.

Alkoholipoliitika on eeskätt osa tervisepoliitikast, mistõttu lähtub riik alkoholiga seotud regulatsiooni loomisel rahvatervise - inimeste tervise kaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise - eesmärkidest. Riik on seadnud eesmärgiks vähendada lähiaastatel alkoholi tarbimist ligi viiendiku võrra ehk kümnelt absoluutalkoholi liitrilt elaniku kohta aastas kaheksale liitrile. Vabariigi Valitsuse sihiks on aga alkoholi tarbimise vähendamine lausa poole võrra aastaks 2030.  

Seitse ettevõtjate liitu pöördusid oktoobris ühisavaldusega ministeeriumite poole üleskutsega alkoholi- ja reklaamiseaduse vastuvõtmisega kiirustamise asemel naasta ühise töölaua taha ja asjad läbi arutada.