6. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vasenõudlus ei taastu niipea

Vase hind hakkas sellel nädalal kukkuma, sest Saksamaa tehaste tellimuste vähenemine ja Euroopa majanduskasvu väljavaate halvenemine tõstatas mured nõudluse pärast.

Saksamaa on maailmas vase tarbimiselt kolmandal kohal. Sealsed tehaste tellimused vähenesid septembris ootamatult kolmandat kuud järjest, selgub valitsuse andmetest. Euroopa Komisjon vähendas ka euroala järgmise aasta majanduskasvu ja inflatsiooni prognoose. Põhjuseks toodi globaalse majanduskeskkonna halvenemine. Kukkuma hakkasid ka suurimate kaevandusfirmade aktsiad.

Vase hind on sellel aastal odavnenud 20 protsenti – peamiselt on põhjuseks olnud Hiina (maailma suurim vasetarbija) majanduse aeglustumine. Bloombergi tööstusmetallide indeks kukkus pärast Föderaalreservi teadet, et intresse võidakse tõsta juba detsembris, kuue aasta madalaima taseme lähedale.

Nädalaga langes vase hind 3,7 protsenti ja tonn maksis reede hommikuks 5011 dollarit.

„Turud eeldavad, et tehaste tellimused on üleüldiselt suhteliselt nõrgad,“ ütles Logic Advisorsi partner Bill O’Neill. „Igal pool on näha tõendeid, et vase nõudlus ei hakka järgmise aasta esimeses pooles märkimisväärselt tõusma.

Tsingi hind hakkas uuesti langema

Pärast kolme kümnendi suurimat hinnatõusu on tsink uuesti langema hakanud, kirjutab Bloomberg.

Oktoobri alguses teatas Glencore, et vähendab tsingi tootmist madalate hindade tõttu kolmandiku võrra, mille järel tõusis tsingi hind päevaga üle 10 protsendi. Veidi kuu aega hiljem on hinnad kukkunud oktoobrikuu alguse tasemele.

„Nüüd on mõned nädalad möödas ja tsink on kogu tõusu kustutanud,“ ütles TD Securitiesi tooraineturu strateeg Mike Dragosits.

Tsingi hind kukkus nädalaga 4,2 protsenti ja tonn maksab 1664 dollarit. See on umbes sama tase, mis oli enne 9. oktoobril toimunud suurt hinnatõusu, mil tonnihind kallines 12 protsenti.

Tsingi hind on sellel aastal kukkunud kokku 23 protsenti. Nagu ka teiste toorainete puhul, on tsingile negatiivselt mõjunud Hiina majanduskasvu aeglustumine.

„Praeguseks on enamus uudistest negatiivsed ja meeleolud pole Hiina suhtes sugugi head,“ ütles Dragosits. „See on hindu pärast Glencore’i teadet uuesti survestama hakanud.“

Alcoa pani alumiiniumi hinna jälle tõusma

USA suurim alumiiniumitootja Alcoa teatas, et sulatus- ja rafineerimisvõimekust vähendati. Sellega püütakse võidelda globaalse ülepakkumisega, mis surus hinnad kuue aasta madalaima tasemeni.

Metall, mida kasutatakse nii lennukikere ehitusel kui ka aknaraamide ja konservikarpide valmistamisel, hakkas pärast Alcoa teadet kallinema. Ettevõte ütles, et kokku vähendatakse sulatusvõimekust 503 000 tonni võrra ja rafineerimisvõimekust 1,2 miljoni tonni võrra.

Alumiinium oli sellel nädalal ainuke tööstusmetall, mille hind tõusis. Tonnihind kallines 1,6 protsenti 1507 dollarini.

Alumiinium on viimase aasta jooksul kukkunud 27 protsenti, sest Hiina aeglustuv majanduskasv ja tootmiskulude vähenemine lubas riigil suurendada eksporti. Ühtlasi on Hiina hetkel maailma suurim alumiiniumieksportija. Goldman Sachs on öelnud, et tootjate jaoks on tegemist mitme kümnendi raskeima perioodiga, sest ülepakkumine suureneb kuni 2018. aastani.

Föderaalreservi mõju jätkuvalt tunda

Teistest tööstustoorainetest odavnes nikli hind 7,5 protsenti 9800 dollarini tonnist, sest Londoni metallibörsil registreeritud varud suurenesid. Tina hind kukkus 3,6 protsenti ja tonn maksab 14 650 dollarit.

Üleüldiselt on tööstustooraineid survestamas Hiina majanduse aeglustumine ja Föderaalreservi oktoobrikuise kokkusaamise järelmõjud. Nimelt loobus Föderaalreserv „globaalse majanduse ja finantsturgude“ riskidele viitamast ja vihjas, et intressimäärade tõstmine detsembris ei ole sugugi välistatud. Intresside tõstmine vähendaks toorainete atraktiivsust, sest need ei maksa dividendi ega intresse.

„Metallide- ja kaevandussektor on jälle surve all, sest Föderaalreserv jättis üllatuslikult detsembrikuise intressimäärade tõstmise lauale,“ ütles BGC Partnersi alusmetallide analüütik Michael Turek eelmisel nädalal Bloombergile.

Ka kulla- ja hõbeda hinnad jätkasid langust. Kuld odavnes 3,6 protsenti ja hõbe kukkus 3,8 protsenti. Kummagi unts maksis reede hommikuks 1108 ja 15,02 dollarit.

Suuremad kaevandajad ei kavatsegi rauamaagi tootmist vähendada

Eelmisel nädalal läbis rauamaagi hind tehniliselt tähtsa 50 dollari piiri. Hind jätkas selle ajendil langust ka sellel nädalal ning rauamaak jõudid madalaima tasemeni alates juulist. BHP Billiton prognoosis, et rauamaagi hinnad langevad tõenäoliselt veel aastaid, sest toodang kasvab. Ka kaevandusfirma Vale SA kinnitas, et plaanib madalate kuludega tootmist suurendada.

Sellel nädalal odavnes rauamaagi hind 2,5 protsenti ja tonn maksab 48,71 dollarit. Oktoobris on hinnad odavnenud 12 protsenti, sest suuremad tootjad – näiteks BHP, Vale ja Rio Tinto – on suurendamas madalate kuludega tootmist. Lisaks sellele on hinda survestamas ka madalam nõudlus Hiinas, mis on tekitanud tugeva ülepakkumise.

Naftahinnad püsisid stabiilsena

Sellel nädalal hakkasid naftahinnad stabiliseeruma. Brenti barreli hind langes 0,6 protsenti ja WTI kallines 0,2 protsenti. Kumbki maksis reede hommikuks 48,23 ja 45,53 dollarit barrelist.

Arvatakse, et ületootmisest tingitud madalad hinnad niipea taastuma ei hakka. Seda põhjusel, et tootjad hakkavad naftatoodangut umbes 55-60 dollari taseme juures jälle suurendama.

Autor: Nädal börsil