Skandinaavia on muutunud Eesti saetööstuste tooraineallikaks

„Saematerjali import on alates 2011. aastast esimest korda suurem kui eksport. Eesti impordib saematerjali toorainena rohkem kui ekspordib. Kui aastaid tagasi saetööstused eksportisid suures ulatuses Skandinaaviasse, siis täna on Skandinaavia muutunud meile toorainemaaks,“ rääkis Combimill Sakala OÜ juhatuse liige ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu juhatuse liige Margus Kohava.

„Eesti on selline turg, kuhu väga paljud tootjad tahavad tulla, sest hinnad on kõrged tänu suurele nõudlusele. Eesti saetööstuste hinnad on kõrgemad kui Soome ja Rootsi vastavad numbrid. Sama hinnaga meie enda materjaliga see päris kohale ei tule, sest arvestama peab ka transpordiga, aga suurt vahet pole,“ ütles ta.  

Veel rääkis Kohava, et pikaajalise arengukava järgi on metsa- ja puidutööstuse aastane maht 12-15 miljonit tihumeetrit, kuid see on püsinud 7-8 miljoni juures. „Eelmise aasta ennustatud maht ületas esmakordselt 10 miljoni piiri,“ rääkis ta.

„Me peame end igal juhul pidama Euroopas väga metsarikkaks maaks. Metsa- ja puidutööstuse osakaal töötleva tööstuse SKP-st oli mullu 22 protsenti. Võrreldes 2013. aastaga oli kasv 11,3 protsenti,“ sõnas ta.

Kohava lisas, et samamoodi on selle sektori müügitulu kasvanud kiiremini kui kogu Eesti tööstuse tulu aastas. „Metsatööstus on alati tasakaalustanud Eesti ekspordi-impordi bilanssi. See on koos põllumajandusega üks olulisemaid maaelu säilitavaid tööstusharusid, pakkudes tööd paljudele väljaspool Harjumaad,“ märkis ta ja lisas, et põhilise mahu moodustavad sae- ja höövelmaterjalid, kokkupandavad majad, detailid. Ümarpuidu tähtsus aasta-aastalt väheneb. 

Kohava selgitas, et tööhõive on metsatööstuses püsinud läbi aastate stabiilne. Kasvanud on lisandväärtus.

Kasvupotentsiaal on olemas. „Sektoris tegutseb väga palju ettevõtteid, väikseid on väga palju, sest väikest puidutööstust on lihtne alustada. Ressursile pääseb kergelt ligi, puit pakub võimalusi erinevate toodete tegemiseks. See on selline sektor, kus on kerge ettevõtlusega alustada,“ ütles Kohava.

„Peame arvestama tugeva konkurentsiga Soome ja Rootsi poolt. Hea on meie sektori juures see, et ressurss on taastuv. Kasvupotentsiaal on igal juhul olemas,“ ütles Kohava.  

Kohava märkis veel, et Eesti tööjõukulud on endiselt konkurentsivõimelised. „Tööturu regulatsioon on väga paindlik. Selles osas võime riigile tänulikud olla. Meil pole segavaid ametiühinguid, meil pole astmelist tulumaksu. Tehaste sisseseade on uus ja efektiivne,“ sõnas ta.

„Sektori väljavaated on head, mahud kasvavad. Nii kasutamata ressursi kui impordi arvelt. Investeeringud jätkuvad, tooted liiguvad väärtusahelas ülespoole, impordi- ja ekspordimahud kasvavad, lisandväärtus kasvas ja kiiremini kui töömahud. Kasvavad ka töötasud,“ ütles Kohava.

Täna toimub Äripäeva tööstusuudiste konverents "Tööstuse Äriplaan 2016", mis abistab sektori ettevõtteid järgmise aasta planeerimisel.