Autor: Harro Puusild • 29. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muutlikest turuoludest hoolimata on põlevkivitööstus toonud riigile üle 300 miljoni euro tulusid ja kasvatanud märgatavalt vedelkütuste toodangut.

„Väljakutsed, mis täna kogu tööstusharu ees seisavad, on kõigile põlevkivisektori ettevõtetele ühised – kaevandamine muutub keerukamaks, energiahinnad on langustrendis ja keskkonnanõuded karmistuvad. Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat on suunatud poliitikakujundajatele, teadlastele, ametnikele ja ettevõtjatele ehk kõigile, kes kujundavad põlevkivitööstuse tulevikku ja vajavad tervikvaadet, et teha faktipõhiseid ja edasiviivaid otsuseid,“ rääkis Kalle Pirk, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse juhataja.

2014. aastal kaevandasid põlevkiviettevõtjad 15,3 miljonit põlevkivi ning tootsid sellest 760 000 tonni põlevkiviõli ja 9,6 teravatt-tundi elektrit.

Parim osa põlevkiviressursist juba kaevandatud. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on parim ja lihtsamini ligipääsetav osa riigi põlevkiviressursist juba kaevandatud. „100 aasta jooksul oleme väljanud 1,1 miljardit tonni põlevkivi. Olemasolevate varude kaevandamine ja energiaks töötlemine nõuab meilt üha nutikamaid ja keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, et volatiilsetel energiaturgudel konkurentsis püsida,“ ütles Sutter. Ta lisas, et ettevõte on viimase viie aastaga enda tootmise keskkonnahoidlikumaks ja nutikamaks muutmisse investeerinud ca miljard eurot.

Põlevkivitööstusest laekus 2014. aastal riigieelarvesse kaevandamise ressursitasudest,keskkonnatasudest, tööjõumaksudest ning dividendidest üle 300 miljoni euro. Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on arengutempo hoidmiseks ja järgmiste sammude tegemiseks kapitalimahukal põlevkivitööstusel vaja riigi tuge stabiilse majandus- ja maksupoliitika näol. „Mõistlik ja etteplaneeritav maksukeskkond annab põlevkiviettevõtetele kindlustunde investeerimiseks ja ambitsioonikate ideede elluviimiseks,“ lisas Asmann.

Hoolimata vedelkütuste hinna 64 protsendilisest langusest 2014. aasta jooksul, kasvas põlevkiviõli toodang Eestis 12%. Elektrit toodeti 7% vähem kui eelneval aastal. Kiviõli Keemiatööstuse nõukogu esimees Marti Hääl: „Põlevkivitööstust iseloomustab suur hinnavolatiilsus, keeruline kliimapoliitika ja erinevate subsiidiumitega mõjutatud turg. Vaid energiaettevõtjate ja riigi koostöös on võimalik arendada stabiilset, jätkusuutlikku ja eestimaalastele jõukohast energiamajandust.“

366 miljoni eest investeeringuid. Põlevkivitööstus teeb Eestist Euroopa Liidu ühe energiasõltumatuima riigi. Samal ajal on suudetud kaasas käia ka aina karmistuvate keskkonnanõuetega, mille täitmiseks on põlevkiviettevõtted perioodil 2011 – 2014 investeerinud 366 miljonit eurot. Investeeringute tulemusena on saavutatud õhuheitmete vähenemine. Suurt rolli paneb põlevkivitööstus ka kaevandatud alade korrastamisele. Uusi kaevandusi planeerides mõeldakse läbi ka ala kasutus pärast kaevandamise lõppemist. Kõige enam korrastatakse maastikku metsastamise teel, viimase nelja aastaga on põlevkiviettevõtted istutanud 670 hektarit metsa, mis on natuke väiksem ala kui Piirissaare pindala. Alates 1960ndatest on metsastatud aga üle 14 000 hektari metsa ehk peaaegu Tallinna linna suurune ala.

Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatu andsid välja Põlevkivi Kompetentsikeskus, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus.