23. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Üldiselt ei saa kurta,” vastas Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk küsimusele, kuidas läheb Eesti elektroonikatööstusel. Jätkuvalt tuleb elektroonikat pigem juurde kui väheneb ja oma osa saavad ka Eesti tegijad.

Kui paljusid tööstusharusid on puudutanud Venemaal toimuv, siis elektroonikatööstusel seda muret pole. “On vaid üksikuid tegijaid, kellel on projekte Venemaal,” selgitas Kolk.

Ka laiendavad üleilmsed kontsernid iga aasta oma tegevust Eestis. “Oli hea aasta, tuli juurde nii suuri kliente kui kontserne,” võttis ta mulluse kokku.

Kolk toob välja, et Eesti eripära on, et tehakse keerukamaid profiseadmeid, mitte tarbeelektroonikat. Lisaks toodete kokkupanemisele on ettevõtted siia loomas ka inseneride keskusi, et teha siin keerulisemaid töid ja mitte pakkuda vaid allhanget.

Multiskill – edu võti

Eesti parim elektroonikatootja Enics Eesti juhatuse liikme Jaanus Aali sõnul oli mullu hea aasta. “Võiks isegi parem aasta olla, kuid piduriks sai müük,” selgitas ta. Nüüd on sellega vaeva nähtud.

Edukuse ühe võtmena toob Aal välja multiskilli ehk üks töötaja on võimeline tegema mitmeid erinevaid töid, mistõttu on ettevõte paindlikum ja saab klientidele veel paremat teenust pakkuda.

“Selle süsteemi loomisega oleme kaks aastat tööd teinud,” lisas Aal. Töötajaid on koolitatud ja töökorraldust sobivamaks tehtud.

Mullu aitas edule kaasa ka odavam dollar, mistõttu sai toormaterjale soodsamalt soetada. Tänavu on keerulisem, kuna dollari kurss on elektroonikatootjatele viletsam.

“Elektroonikatööstuse tarneahel on dollaripõhine,” möönis Aal.

Kiiremini ja vähem

Suur trend Kolgi sõnul on tootmine Hiinast Euroopasse ja USAsse, et olla tarbijatele lähemal ja teha väiksemaid partiisid. Eesti on tema sõnul hea valik.

Ka Aal nõustub, et trend on tootmise kiirenemine ja samas väiksemad partiid. Neid on mugavam teha tarbijale lähemal. “Aasiast tulevad tootjad sinna tagasi, kus on turg,” lisas ta

Samas on ka Euroopas konkurents tihe ja marginaalid siin madalad. “Kui paar aastat tagasi maksis suur televiisor 3000 eurot, siis nüüd soovitakse sama televiisor kätte saada 600 euroga,” tõi ta näite.

Endiselt on kitsakoht haritud tööjõud

Seetõttu on liit pühendunud ka ala populariseerimisele. Tutvustatakse võimalusi koolides ja lähenetakse ka mänguliselt näiteks robootikavõistluste korraldamisega. “Konkurents töökätele on tihe,” möönis Kolk. Seetõttu teevad ka koolid kõikvõimaliku, et inimesi ala õppima meelitada. Üks trikk, mida tehakse, on eriala ümber nimetamine, sest uus ala toob sageli kaasa suurema huvi. Loomulikult panustatakse ka õppe pidevasse kaasajastamisse ja koostöösse elektroonikatootjatega.

Enics Eesti ASi juht tõi välja, et nende strateegia parimate töökäte leidmiseks on olla võimalikult positiivselt meediapildis, et inimesed teaksid ja leiaksid tee nende juurde. “See toidab,” lisas ta, kuigi olukord on pingeline. Käima on pandud kolm bussiliini ja ka katsetatud renditööjõudu.

“Vaatame iga inimest eraldi,” ei välista Aal, et nende tehases võiks tööle asuda ka mõni pagulane. “Kui ta on pädev, valdab hästi inglise keelt, siis tööle võtmise kriteeriumid on samad nagu kõigile teistele.” Aal natuke muretseb, kuidas inimene siia kultuuriruumi sulandub, kuid lisas, et kollektiiv on juba praegu rahvusvaheline.

Uueks aastaks on tehtud minimaalne eelarve, kuid plaanid laienemiseks ootavad otsust ja lõpliku tehingu kinnitust. “Oleme selleks poolteist aastat tööd teinud, maa on ostetud, kuid koera sabast tuleb veel üle saada,” ei taha Aal veel avaldada, millised laienemisplaanid täpselt on.

KAKS KÜSIMUST:

Mis on Eesti elektroonikatööstuse kasvumootorid? Mis pidurid?

FLIR Systems Estonia juhatuse liige Tiit Tallo:

Paindlikkus. Siin on turud lähedal ja väiksemaid seeriaid on lihtsam toota.

Kuigi tööjõud on alati probleem, meiegi otsime inseneri ja nende leidmine ei ole lihtne aga üks kaks inimest, keda meil vaja, leiame ikka.

Tegutseme kontserni sees ja aastaga, mil oleme Eestis elektroonika tootmist laiendanud, on tööd meile pigem juurde tulnud.

Wintech AS juhataja Peeter Kallikivi:

Välismaine nõudlus on see, mis annab kasvu. Palju tulevad tagasi Euroopasse, sest Hiinas on tootmine problemaatiline,  asi on asjaajamise keerukuses ja hiinlaste töökultuuris. Lõppude lõpuks on kulud Hiinas suuremad kui esialgu arvati.

Kasvumootorid on individuaalsed ja sõltuvad palju ka klientidest ja sellest, kuidas neil läheb. Kuigi näiliselt oleme stabiilsed ehk pole ei kasvu ega kahanemist, siis tegelikult on olukord keerulisem. Osad kliendid vähendavad tellimusi, teised suurendavad. Kuigi igatseme klienti, kes stabiilselt tellib, et töö nende järgi üles ehitada, näitab elu, et olukorrad muutuvad kogu aeg, tuleb olla muudatusteks valmiks, ning lõpetada, midagi alustada. Tuleb olla väga paindlik, ja leida klientide soovidele vastavaid lahendusi.

Mis on mis?

Enics Eesti AS, asutati 2004. aastal

Tegevusala elektroonika tootmise teenuste pakkumine to¨o¨stus- ja meditsiinisektoris tegutsevatele firmadele. Firma omanikuks on Enics AG, kellele kuuluvad tehased Eestis, Hiinas, Rootsis, Slovakkias, S?veitsis ja Soomes.

To¨o¨tajaid 702.

2014. aastal investeeriti kokku 0,99 miljonit (2013. a 0,7 miljonit) eurot. Po~hiliseks investeeringuobjektiks olid masinad ja seadmed.

Käive 2014. aasta ka¨ive oli 87,5 miljonit (2013. a 87,9 miljonit) eurot.

Enics Eesti AS ekspordib 94% ka¨ibest.

Kasum 6,1 miljonit eurot 2014. aastal, 3,6 miljoni eurot 2013. aastal

Huvitavad spetsialiseerumised

Eesti elektroonikatootjate ampluaa on lai. Parandatakse, arendatakse, tehakse prototüüpe. Meditsiiniseametest induktsioonplaatideni.

Glasstress OÜ on pühendunud näiteks klaasi sisepingete mo~o~tmise aparatuuri va¨ljato¨o¨tamisele, tootmisele ja Interspectrum OÜ tegeleb infrapunaste Fourier spectromeetritega seotud valdkonnaga.

Englo OÜ valmistab portatiivseid deflektomeetreid, distantsimo~o~terattaid, penetromeetreid, portatiivseid kaldemo~o~dikuid, teeho¨o¨vli tera kaldemo~o~dikuid, teekatte tasasuse indeksi IRI mo~o~teseadmeid, kaabli pikkuse mo~o~dikuid, lo~hkamismasinaid, liinitestreid, radioaktiivse kiirguse mo~o~teseadmeid, veetaseme mo~o~teseadmeid, eriseadmeid.

Evikon MCI OÜ põhitegevuseks on sensortehnika, mõõtevahendite ja kontrollaparatuuri arendus, tootmine ja müük. Põhitoodanguks on temperatuuri ja vedelike taseme andurid ning ohtlike gaaside detektorid.

Alfred & Partners OU¨ toodab Estelon kaubama¨rki kandvaid ko~rgekvaliteetseteid koduko~larid.

OU¨ Fransermax tegevusvaldkonnaks on to¨o¨stuslike hapniku-ja vesiniku gaasinalu¨saatorite, abiseadmete ning nende tagvaraosade valmistamine.

Rantelon OU¨ toodab ja arendab raadiosageduslike elektroonikaseadmeid. Nende toodeteks on TV vastuvo~tuantennide vo~imendid ja filtrid, mitmesugused antennid (GSM, Wi-Fi) CATV seadmed, kaasaarvatud seadmed interneti organiseerimiseks kaabel-TV vo~rgus.

Ouman Estonia OU¨ toodab energiasa¨a¨stlikke termoregulaatoreid, ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid ning LED valgustussu¨steeme.

Autor: Mariliis Pinn, Mariliis Pinn