Autor: Harro Puusild • 14. oktoober 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vopak: Soome-Balti LNG-turu üldkuju sõltub Balticconnectori rahastamisotsusest

Foto: Andres Haabu
Vopak LNG teatel selgub Soome ja Balti LNG-turu vajaduste rahuldamiseks vajaliku infrastruktuuri olemus ja investeeringute maht pärast Balticconnectori finantseerimise otsust.

Soome ja Balti infrastruktuurri olemus ja investeeringute maht selgub seejärel, kui Euroopa Ühendamise Rahastu teeb 2016. aasta alguses otsuse Soome ja Eesti vahele kavandatava Balticconnectori finantseerimise osas, leiab Muugale kavandatava Tallinna LNG terminali arendaja Vopak LNG.

„Soovime edu Eesti ja Soome ühisele Balticconnectori rahastamistaotlusele. Samas on riiklik heakskiit ükskõik millisele LNG terminalile tänases olukorras mitte ainult ennatlik, vaid ka põhjendamatu ja arusaamatu. Ükskõik millise terminali puhul sõltub selle täpne konfiguratsioon asjaolust, millises mahus Euroopa Liit Balticconnectori projekti kaasfinantseerib. Alles siis saab kaaluda Muuga sadamasse rajatava Tallinna LNG terminali rahastamistaotluse detailseid parameetreid," ütles Vopak E.O.S.-i juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer pressiteates.

"Taotlus saab olla ühekordne ning see peab väga täpselt määratlema tulevase LNG terminali tehnilise konfiguratsiooni, mis sõltub Balticconnectori lahendusest ja valmimise ajakavast. Kuna taotluse sisu ei saa muuta ka juhul, kui eeltingimused muutuvad, kaalume taotluse esitamist kooskõlas Eesti ja Soome peaministrite 24. novembri 2014 ühisavalduses toodud ajakavale 2016. aastal. See sobib kokku Balticconnectori rajamise ajakavaga ning tagab terminali valmimise Muuga sadamas 2019. aastal,“ rääkis ta.

„Oleme veendunud, et Tallinna LNG terminal on Eesti jaoks kõige efektiivsem ja sobivam LNG projekt. See võimaldab kulude kokkuhoidu võrreldes alternatiivsete projektidega, sest saab kasutada Muuga sadama olemasolevat süvaveekaid ja infrastruktuuri, ka terminali asukoht loob eelduse selle paremaks turuintegratsiooniks. Seda kinnitas ka  BEMIP-i gaasi töögrupi analüüs septembris, kus Tallinna LNG terminali projekt hinnati Soome lahenduse järele paremuselt teiseks,“ lisas Lugtmeijer. Kuna 2. oktoobril 2015 Soome Gasum loobus Soomes Finngulfi terminali rajamisest, osutub BEMIP-i kokkuvõtte põhjal Tallinna LNG terminal Muuga sadamas parimaks valikuks Balti regioonis," selgitas Lugtmeijer.

Muugale rajatav Tallinna LNG terminal on Euroopa Liidu ühishuviprojektide (Project of Common Interest - PCI) nimekirjas, see on Balti gaasiturgude ühendamise plaani (BEMIP – Baltic Energy Market Interconnection Plan in gas) oluline osa. PCI staatus kinnitab, et projekt vastab kõikidele ühishuviprojektidele seatud kriteeriumitele ning see annab võimaluse edukalt taotleda kaasrahastust Euroopa Liidu CEF (Connecting Europe Facility) programmist.

 Kõike eelnevat arvesse võttes on Tallinna LNG terminali esimene etapp koos punkerdamise võimekusega kavas käivitada Muugal 2017. aastal ning kooskõlas Balticconnectori valmimise ajakavaga laiendada seda regionaalse LNG terminali nõuetele vastavaks aastaks 2019.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077