25. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaata, kes on Ostujuhtimise Aastakonverentsi esinejad

Ostujuhtimise Aastakonverentsi esinejateks on kogenud praktikud, kes oskavad oma teadmisi ka teistele nauditavalt edasi anda. Loe lähemalt milline on tänavuste esinejate kogemus ja millest nad konverentsil räägivad.

Kulude analüüs - Tõnis Viiroja, Saku Õlletehase ja Aldarise tarneahela planeerimisjuht Tõnis Viiroja on rahvusvahelise haardega tarneahela professionaal, kel on 11 aastat kogemust maailma juhtivatest ettevõtetest. Ta alustas Maersk Line’is, tegeledes peamiselt konteinerveo kommertspoolega Venemaal, Itaalias ja Küprosel. Tema ostujuhtimise kogemus pärineb Nokia Siemens Networksist, kus ta tegeles logistikateenuste ostmisega ja juhtis lõpuks Soomest globaalset ostutiimi, mis vastutas 400 miljoni eurose kulueelarve eest. Praegu juhib Tõnis tarneahela planeerimist Carlsbergi Eesti ja Läti tehastes ning vastutab tõenäoliselt maailma parima õlle jõudmise eest tarbijani tõenäoliselt maailma parima tarnekindluse ja efektiivsusega. Tõnisel on ärirahanduse magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist ja ta on läbinud Chartered Institue of Procurement and Supply (CIPS) Advanced Practicioner kursuse.

Tõnis Viiroja avab Ostujuhtimise Aastakonverentsi kogu strateegilise ostutegevuse vundamendiks oleva kulude analüüsi metoodika tutvustamisega. Ostustrateegiate kavandamisel on esmatähtis omada täielikku ülevaadet trendidest ja hetkeolukorrast. Selle informatsiooni annavad ajaloolised andmed kulude kohta. Mida detailsem on kulude jaotamine toodetele ja teenustele ning mida täpsemini määratletud kululiigid, -kandjad ja -kohad, seda kvaliteetsemaks kujunevad kulude analüüsi tulemused. Kulude analüüsiga otsitakse vastuseid kolmele võtmeküsimusele:

1. Mida ja kui palju me täpselt kulutame?

2. Kellele me oma kuluarveid tasume?3. Kas me tehtud kulude eest saame vastu neid väärtuseid, mida on lubatud?

Ostustrateegiate kohandamine - Peep Tomingas, PROLOGi tegevjuht Peep Tomingas on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Mehaanikateaduskonna masinaehitaja-konstrueeriia diplomiga. Lisaks täiendas ta ennast Eesti Kõrgemas Kommertskoolis (EBS) rahvusvahelise ärijuhtimise erialal, kus 2001 aastal kaitses magistrikraadi. Enne ABB-sse tööleasumist oli Tomingas 5 aastat Ericsson Eesti müügiorganisatsioonis logistikajuht. Alates 2002. aastast kuni 2015. aasta augustini töötas ta ABB-s Baltimaade tarneahelajuhina. Ta on olnud Eesti ostu- ja tarneahelate juhtimise ühingu PROLOG juhatuse asendusliige alates 2014. aastast. Praegu on Tomingas eraettevõtja, olles ühtlasi nii PROLOGi tegevjuht kui ka nõustaja startupis DeltaBid, mis pakub tarneahelajuhtidele hangetekorraldamise veebitöövahendit. Tominga peamisteks kompetentsivaldkondadeks on tarneahelajuhtimine, strateegiline hankimine ja tarnijasuhete haldamine.

Ostustrateegiate kohandatamise eesmärgiks on katkematu materjalidevoo tagamine optimaalsete kogukuludega ja ilma riske suurendamata. Nagu iga strateegia, eeldavad ka ostustrateegiad eesmärkide seadmist ja tulemuste mõõtmist. Õigete eesmärkide õige püstitamise oskus on soovitavate tulemuste saavutamise kriitiliseks eelduseks. Kulude analüüsi tulemused on ostustrateegiate kohandamise oluliseks sisendiks. Ostustrateegiate kohandamine sõltub ostetavate toodete ja teenuste tüübist, riskitasemest ja kaasnevatest määramatustest (nõudlus/pakkumine). Levinuimateks ostustrateegiate kohandamisel omavahel kombineerituina kasutatavateks visualiseerimisvahenditeks on Kraljici ja Fisheri maatriksid. Fisheri maatriksis keskendutakse valmistoodangu nõudlusele, Kraljici omas materjali ja komponentide pakkumisele. Tomingas selgitab konverentsil praktilistele näidetele tuginedes, kuidas ostustrateegiate kohandamist praktikas ellu viiakse.

ITO 365 - Kerttily Golubeva, Ensto Operations grupi hankejuht Kerttily Golubeva töötab Ensto kontsernis ostujuhina alates 2007. aastast. Enne seda oli ta viis aastat Kriss Tradingu impordi-, ostu- ja tarneahelajuht, kuhu siirdus Elcoteqi materjalide grupi ostja positsioonilt. Oma ostujuhikarjääri alustas ta 1998.a. Dagabi tütarfirma Axfood ostudirektori assistendina. 2014.a. pälvis Golubeva Ensto kontserni innovatsioonipreemia protsesside parendamise kategoorias. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise ärirahanduse bakalaureuseõppe ja Tallinna Ülikooli organisatsioonikäitumise magistrantuuri. Alates 2013. aastast täiendab Golubeva end Suurbritannias maailma juhtivas ostujuhtimise instituudis Chartered Institue of Procurement and Supply (CIPS).

Varude juhtimise ülimaks tasemeks saab pidada olukorda, kus materjalivoog on katkematu, kulud ja riskid optimaalsed, ent füüsilisi varusid pole. See tähendab, et materjal eksisteerib ainult selle tarbimiskohas ja täpselt jooksva nõudluse rahuldamiseks vajaminevas koguses. Kui Golubeva ettekande pealkirjaks olev ITO 365 tähendab igapäevast varude ringlust, siis oma ettekandes esitleb ta konverentsil veelgi eesrindlikumat, nö varudeta varude juhtimise lahendust, mille juurutamise eest pälvis ta eelmisel aastal Ensto kontserni innovatsioonipreemia. Golubeva välja töötatud tarnijatega integreeritud mudel arvestab maailmaklassi tootmise ja leani põhimõtetega, olles suunatud raiskamiste vähendamisele nii tarnija kui ostja poolel. Tegemist on innovaatilise konsignatsiooniprotsessiga, mille puhul on vabanetud klassikalise konsignatsioonimudeli ebamugavustest nii ostja kui müüja jaoks. Mudeli juurutamine ei nõudnud investeeringuid ning sünergia leitakse infovoogude tasandil selliselt, et ressursikasutus optimeeritakse kogu tarneahela üleselt.

DOS 1 NOS - Allar Kahju, RIMI tarneahelajuht Allar Kahju on üheksa aastase töökogemusega tarneahela valdkonna tippjuht. Enne Rimi Eesti Food AS-i siirdumist töötas ta Selveri logistikajuhina. Rimis kuulub Kahju juhtkonda, vastutades tarneahelajuhina planeerimise, varustamise, tarneoperatsioonide ning logistikakorralduse eest Rimi ning Säästumarketi jaekettides.

Kahju ettekanne täiendab Golubeva esitlust, vaadeldes kiireima võimaliku varude ringluskiiruse aspekti jaekaubanduse seisukohast. Pealkirjas välja toodud eesmärk DOS 1 NOS (Days of Inventory Supply = 1, Never Out of Stock), mis tähendab ühe päeva nõudluse rahuldamiseks piisavat varu ilma tarneaukudesse langemata, on Rimi varude juhtimise võimekuse juures täiesti teostatav ja seda rakendatakse mõnede kampaaniatoodete puhul. Samas ei ole niivõrd suur ringluskiirus müügipsühholoogiast lähtuvalt enamuse riiulitoodete jaoks optimaalne. Täis riiulite visuaalse efekti säilitamiseks jaekauplustes on tasuvam hoida varude vaheldumise tsüklit mõnevõrra pikemana. Konverentsil annab Allar põhjalikuma ülevaate sellest, milline on Rimi uus varude juhtimise mootor, tänu millele on üldse osutunud võimalikuks rääkida ühekohalistest DOS näitudest. 

Läbirääkimisteks ettevalmistumine - Jaana Susanna Liigand-Juhkam, Arikano juhataja ja koolitaja Jaana Susanna Liigand-Juhkam on koolitaja ja õppejõud, koolitusfirma Arikano juhataja, mitmete raamatute autor ja kaasautor, ärijuhtimise ja psühholoogia magister. Ta on õppinud Rotary stipendiaadina militaarkallakuga North Georgia College & State University’s USA-s (alates 2013 University of North Georgia), kaitsnud magistrikraadi ärijuhtimises Estonian Business School´is (EBS) aastal 2003 ning psühholoogias Tartu Ülikoolis aastal 2012. 2013-2014. aastal täiendas ta end Erickson College International (Kanada) lahenduskeskse coaching’u programmis The Art and Science of Coaching. Ta on töötanud alates 2002.aastast lepingulise õppejõuna erinevates ülikoolides (TTÜ, EMTA, EBS, TLÜ BFM jt) ning teinud koolitajana koostööd paljude ettevõtetega nii avalikust kui erasektorist. Liigand-Juhkami teemadering hõlmab nii enese kui ka teiste juhtimise psühholoogilisi võtteid, meeskonnatööd, konfliktide ohjamist, stressiga toimetulekut, suhtlemis- ja läbirääkimisoskusi ning õnne, heaolu ja motivatsiooniga seotud küsimusi. Enne lõplikult koolitusvaldkonda sisenemist (2004) töötas ta välisministeeriumis. Seejärel täiendas ennast Reporterikoolis ajakirjanduse valdkonnas ning on teinud erialast kaastööd ajalehele Äripäev ning ajakirjadele Director ja Psühholoogia Sinule. Ta on koostanud Äripäeva raamatu “Ettevõtte riskid” ning koos Anu Virovere ja Ruth Alasega käsiraamatu ”Organisatsioonikäitumine” (2005, 2008). Veel on ta PARE Personalijuhtimise käsiraamatu (2007) koolituse peatüki koostaja ning kaasautor. Samuti on Liigand-Juhkam esinenud ettekannetega arvukatel konverentsidel ja seminaridel. 2008. aastal omistati talle täiskasvanute koolitaja andragoog IV (EKR 7) kutsekvalifikatsioon ning samal aastal valiti ta TLÜ Täiendkoolituskeskuse Aasta Koolitajaks.

Liigand-Juhkam keskendub oma esitluses läbirääkimisteks valmistumise neljale peamisele aspektile:

1. Kuidas hea ettevalmistus tagab läbirääkimiste õnnestumise?

2. Psühholoogilised ja sisulised tegurid läbirääkimiste ettevalmistamisel;3. Saatuslikud vead, mida on võimalik hea ettevalmistamise korral vältida;4. Hea ettevalmistuse check-list - kas olen valmis läbirääkimiste laua taha minema?

Sten Andreas Ehrlich peab loogikat ning argumenteerimist igasuguse ühiskondliku diskussiooni vundamendiks ning pöörab koolitades just nendele valdkondadele enim tähelepanu. Ehrlich on Eesti meister väitluses ja Euroopa meistrivõistluste finalist. Lisaks koolitaja ja moderaatori tööle Väitluskoolituses töötab ta juristina advokaadibüroos Tark Grunte Sutkiene.

Agumendi kasutamine läbirääkimistel- töötuba, Sten Andreas Ehrlich, Väitluskoolitaja koolitaja

Töötuba lähtub eeldusest, et edukate läbirääkimiste pandiks on argumenteerimise alusteadmiste efektiivne kasutamine, sealhulgas teadmine sellest, millest sõltub esineja mõju kuulajale. Arvestades, et läbirääkimiste keskseks eesmärgiks on kuulaja veenmine, on töötuba pühendatud just oma sõnumi veenvuse suurendamisele läbi argumendi. Tutvustatakse argumendi mudelit ja selle kasutamise olukordi. Koolitaja antud sisend saab rakendust paaristöös, mille käigus saab iga osaleja ise argumenti koostada.

Tarnija protsesside hindamine - Kaisa Metusala, PKC tarneahela arendusjuht ja globaalne SQA juht Kaisa Metusala on autotööstuses töötanud 10 aastat, alustas 2005. aastal Tartus Baltcoachis kvaliteedijuhina ja 2007. aastal läks PKCsse tööle Scania toote kvaliteediinseneriks. PKC sees liikus edasi SQA (Supplier Quality Assurance) juhi positsioonile. Praeguseks on viimased kaks aastat jaganud enda ülesandeid kahe valdkonna vahel: PKC Euroopa tehaste tarneahela arendusjuht ja globaalne SQA juht. Metusala sai bakalaureusekraadi 2005. aastal TTÜs tootearenduse ja tootmistehnika erialal, 2008. aastal omandas Tartu Ülikoolis ETJ (ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise) magistrikraadi ja 2014. aasta kevadel TTÜs esimese lennuna tarneahela juhtimise magistrikraadi.

Konverentsiettekande teemaks olev tarnija protsesside hindamine on seega Metusala igapäevatööks, milles ta on aastate jooksul omandanud professionaalile omase vilumuse. Tegemist on interaktiivset tarnijaga suhtlemist eeldava metoodikaga, mille eesmärgiks on kinnituse saamine tarnija võimekusele tarnida tooteid või teenuseid ostja vajadusi rahuldaval moel. Tarnija protsesside hindamisel kasutatakse laialdaselt Joseph Moses Murani üheksasammulist lähenemist:

1. Toote või teenuse kvaliteedinõuete määratlemine;

2. Alternatiivsete tarnijate hindamine;3. Sobivaima tarnija valik;4. Ühine kvaliteediplaneerimine koos tarnijaga;5. Koostöö kogu (lepingulise) suhteperioodi vältel;6. Soorituse kvaliteedinõuetele vastamuse kontrollimine;7. Kvalifitseeritud tarnijate sertifitseerimine;8. Kvaliteedi parendusplaanide väljatöötamine;9. Tarnija soorituse hindamise ja tagasisidestamise süsteemi väljatöötamine ning kasutamine.

Konverentsi kokkuvõte - moderaator Illimar Paul, Sensei juhataja

Enne Sensei asutamist 2003.a. töötas Illimar Paul Maersk Logistics Eesti tegevjuhina. Ta on üks PROLOG-i (Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing), endise nimetusega Eesti Logistikaühing, asutajatest ja auliige. Illimar Paul lõpetas 1988.a. Tallinna Merekooli kaubalaevade tüürimehena ja kaitses 2004.a. EBS-is oma magistritöö. 2006-2014 täiendas ta end doktorandina St.Peterburgi Riiklikus Raudteeülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikooli Logistikainstituudis. Illimar on üks Eesti tarneahelajuhi kutsestandardi koostajaist (EKR tase 7).

Konverentsi lühikest kava  ja registreerumist vaata SIIT. Samuti saab lisainfot ja registreeruda e-postil [email protected] või telefonil 5666 7056.

Autor: Toostusuudised. ee

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077