Autor: Sirje Rank • 11. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ABB kärpis kasvuootusi

Rootsi-Šveitsi energeetika- ja automaatikahiid ABB, mis tegutseb ka Eestis üle 20 aasta, kavandab täiendavat kokkuhoidu ja muudatusi kontserni struktuuris.

Ühtlasi kärbiti lähema viie aasta kasvuprognoose, kuna nõudlus maailmaturul on oodatust tagasihoidlikum.

Teisi suuremaid uudiseid Londonis kolmapäeval toimunud nn kapitaliturgude päevalt ei tulnud, ehkki ootused oli omajagu üles ajanud suve hakul avalikuks saanud info, et Rootsi aktivist-investori Christer Gardelli fond Cevian Capital on kontsernis arvestatavaks suuromanikuks saanud.

Ceviani käekiri on, et investeeritakse ettevõtetesse, mille aktsia hind arvatakse firma potentsiaali arvestades liiga madalal olevat. Omandatakse suur positsioon, mis võimaldab kaasa rääkida firma juhtimises.

ABBs on Cevian seni olnud kõigest kuulaja rollis, tõrjus ABB kontserni juht Ulrich Spiesshofer kolmapäeval selleteemalisi küsimusi.

Eriti Rootsi meedias spekuleeritakse, et kaheksakümnendatel aastatel konglomeraatide loomise buumis sündinud ABB-d võib ees oodata tükeldamine, mis võiks olla aktsionäridele hea uudis. Täna kirjutas sellest esiküljeloos ka Rootsi majandusleht Dagens Industri.

Neile spekulatsioonidele andsid hoogu ABB sel nädalal teada antud muudatused kontserni struktuuris. Viiest divisjonist saab neli ning kõik elektrivõrke puudutav koondatakse ühte divisjoni Power Grids. Ühtlasi kavatseb kontsern põhjalikult läbi analüüsida selle divisjoni strateegia.

„Ma ei välista midagi, kuid see (strateegia ülevaatamine – toim.) ei pruugi iseenesest veel tähendada mingeid suuri muutusi,“ tõrjus Spiesshofer Dagens Industrile antud kommentaaris üksuse võimaliku müügi spekulatsioone.

Uue divisjoni käive oli 2014. aastal 106 miljardit Rootsi krooni ning see on elektri infrastruktuuri alal maailma suurim. Peamised konkurendid on Alstom, GE ja Siemens. Kasumimarginaal (EBITDA) oli mullu 4,7%. Sihiks seatud 8-12% marginaali loodab kontserni juht saavutada juba tuleval aastal. „Selleks ajaks oleme massiivsete ümberkorraldustega ühele poole saanud ning saame ala liidriks ka kasumlikkuse poolest,“ lubas Spiesshofer – DI-le. Leht nendib, et ilma selle üksuseta oleks kogu kontsern oluliselt suurema kasumlikkusega.

Cevian ei ole oma plaane ABBga avalikustanud. Christer Gardell kommenteeris uudisteagentuurile Direkt, et on eraldi divisjoni loomise otsusega rahul.

„Üldiselt suhtun positiivselt,“ ütles Gardell. „Eriti tervitan uue divisjoni Power Grids strateegia ülevaatamist.“ Kontserni võimalikku tükeldamist ta ei kommenteerinud.

Teised olulisemad uudised kapitaliturgude päevalt olid, et ABB vähendas viie lähiaasta kasvuprognoosi 3-6%-le varasemalt 4-7%-lt. Põhjuseks arvatust aeglasem kasv arenevatel turgudel eesotsas Hiinaga ning samuti järsult langenud nafta hind, mis on vähendanud energiasektori investeeringuid. Senised prognoosid olid tehtud eeldusega, et naftabarreli hind on vähemalt 100 dollarit. Hiina, mille majanduskasv jääb tänavu arvatust aeglasemaks, ja USA on ABB põhiturud, mis annavad pea kolmandiku kontserni käibest.

Goldman Sachsi hinnangul on ka kärbitud kasvuprognoos veel liiga optimistlik. Sest konkurents alal on kõva.

ABB teatas ka täiendavast kärpekavast, millega loodetakse 2017. a lõpuks veel miljardi dollari võrra kulusid kokku hoida. Seda eelkõige kontoris efektiivsuse tõstmisega. Laomajanduse parema korraldusega loodetakse kokku hoida 2 miljardit dollarit, mis on plaanis investeerida.

Kontserni kasumimarginaali sihiks jäi 11-16%, mis JP Morganni analüütikute hinnangul on optimistlik.

Midagi eriti raputavat neis uudistes ei olnud, täna oli ABB aktsia languses, olles teisipäeval kapitalituru päeva eel teinud üle 2% tõusu.

ABB jaoks on põhiprobleem nii sel kui ka tuleval aastal kaevandusfirmade, merendus- ning nafta- ja gaasisektori investeeringute vähenemine, kommenteeris uudisteagentuurile Direkt Rootsi Handelsbankeni ABB analüütik Hampus Engellau. Ka elektrivõrkudesse investeeritakse vähe. Sellises keskkonnas on ABB-l raske kasumimarginaale suurendada.

Mõned pangad muutsid kapitaliturgude päeva järel ABB aktsia sihtkurssi. Goldman Sachs tõstis sihtkursi 15,50 Šveitsi frangilt 16 frangile, JP Morgan langetas kursi 19,5 frangilt 19-le ja kordas neutraalset soovitust ning Credit Suisse tõstis sihtkursi 19 frangilt 20 frangile. Soovitus on samuti neutraalne.

Juunis, kui tuli avalikuks, et Cevian Capital on 5,1% osalusega kerkinud ABB suurimaks investoriks Rootsi Wallenbergide tööstusperekonnale kuuluva investeerimisfirma Investor järel (9,3%), hüppas ABB aktsia ligi 4%. Rootsi meedias spekuleeritakse, et Wallenbergid ja Gardell võivad seljad kokku panna, et kontserni strateegiat mõjutada - tükeldamine sobiks mõlemale. Omal ajal sündis ABB pikalt Wallenbergide portfellis olnud Rootsi Asea ja Šveitsi Brown Boveri ühendamisest.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077