Autor: Tanel Raig • 24. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäeva Tööstuse kuukiri tutvustas Estonian Cell tehasesse rajatud Eesti

suurimat biogaasi tootmiskompleksi, mis peab aitama vähendada suurtest energiakuludest tingitud ettevõtte kahjumit. Kuivsegude tootja Sakret rääkis, kuidasnad läksid üle veeldatud maagaasi kasutamisele, et säästa ettevõtet ähvardavastdiislikütuse aktsiisitõusust.

Puidutööstusest sai Eesti suurim biogaasi tootjaEstonian Cell käivitas 2014. aastal uue reovee eeltöötluse ja biogaasi tootmiskompleksi. Sellega asendab ettevõte aastas ligikaudu 5 miljonit kuupmeetrit varem sisseostetud maagaasi enda toodetud biogaasiga. Toodetava biogaasi energeetiline väärtus on umbes 50 GWh aastas. Ühtlasi on ettevõttest saanud Eesti suurim biogaasi tootja ja tarbija.

Uue kompleksi planeerimise ja pilootkatsetega alustati juba 2010. aastal. Ehitus ja seadmete tarne ning paigaldus toimusid 2013. aastal. Eelmisel aastal uus jaam käivitati, kuid peenhäälestus koos tehnoloogia tarnija Purac ABga jätkub tänavuse aasta lõpuni.

Estonian Celli juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul vähendab investeering uude biogaasijaama tehase sisseostetava maagaasi kulusid kolmandiku võrra ja on oluliseks teetähiseks 22 miljoni eurose kumulatiivse kahjumiga ettevõtte majandustulemuse parandamisel. “Samuti on investeeringul positiivne keskkonnamõju vähendades veelgi tehase ökoloogilist jalajälge,” selgitas Lahe.

Biogaasikompleksi investeeringu maksumus oli ligikaudu 11 miljonit eurot ja projekt finantseeriti täies mahus tehase omaniku Heinzel Holdingu poolt. Heinzel Holding investeeris 2012–2014 ettevõttesse kokku 17 miljonit eurot, et tõsta kahjumis oleva ettevõtte efektiivsust ja tagada tehase jätkusuutlikkus.

“Puitmassitehase tehnoloogia oli juba varem väga keskkonnasõbralik. Puidu töötlemine toimub mehaaniliselt ja tegemist on väävli- ja koorivaba tootmisega”, lisas juhatuse liige Lauri Raid.

Ka uus biogaasi tootmiskompleks on tehnoloogia tipptase ja tegu on innovatiivse lahendusega puitmassitehaste kõrval. Tegemist on Euroopa suurima ühemahutilise reaktoriga. Võttes arvesse ka mitme mahutiga biogaasijaamu on vastavatud kompleks tootmismahult Euroopa kolme suurema seas. Reaktori maht on 4300 m3 ja anaeroobne puhastusprotsess koos biogaasi tootmisega kestab keskmiselt 11 tundi. “Reovesi puhastatakse kõigepealt mehaaniliselt, vajadusel neutraliseeritakse jääkperoksiid ja eemaldatakse keemiliselt peenkiud. Seejärel lagundatakse reaktoris orgaaniline aine mikroorganismide abil metaaniks ja süsihappegaasiks,” selgitas keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Lužkov, kuidas toimub anaeroobne reoveepuhastus ja biogaasi tootmine.

Tehase juhtkond peab oluliseks ka, et vastavatud puhastusjaam avab uue perspektiivi tulevikku. Nimelt võimaldaks uus anaeroobne reoveekäitlus suurendada tehase tootmismahte enam kui 20% võrra, kui omanik peaks otsustama kasvuinvesteeringuid lähiaastatel finantseerida.

Valitsus sundis Sakretit vahetama kütmisel diisli gaasi vastuKuivsegude tootja Sakret läks mai lõpus üle veeldatud maagaasi (LNG) kasutamisele. Uus valitsuskoalitsioon oli vaevalt jõudnud paberile kirja panna, et kavatsevad tõsta kütuseaktsiisi, kui seni kütmiseks diiselkütust kasutanud Sakret asus kiiresti tegutsema. Territooriumile lasti paigaldada 40 kuupmeetri suurune LNG mahuti. “Me ei jäänud ootama, et võib-olla siiski riik muudab oma seisukohti, kuigi see variant oli ju tegelikult olemas. Täna võime öelda, et Sakreti juhtkonna otsused õigustasid ennast,” on Sakreti tegevjuht Ahto Leitud kindel. Tema väitel ei olnud pärast aktsiisitõusust teada saamist ettevõttel muud alternatiivi, kui minna üle veeldatud gaasile. Kogu tootmine ja ka liivakuivatid ning kontori küte toimis diisli peal. “Aga sisuliselt üleöö muutus vedelkütus meie jaoks ca 35% kallimaks,” lausus Leitud.

Kiiret lahendust võimaldas ka, et ettevõttel oli juba olemas osaline võimekus kasutada LNGd. Tehas oli ehitatud nii, et kohe sai kasutusele võtta kas kütte õli või LNG. Kaalusime erinevaid variante, aga kõige väiksemate investeeringutega maksimaalse kasuteguri saavutasime just LNGga, nentis Leitud. “Oleksime me tahtnud minna üle graanulküttele, siis oleks see meile tähendanud lisainvesteeringuid ja tasuvusperiood oleks pikem. Puudus ka kindlus, et graanulküte tuleb soodsam, sest vaadates praegust riigi suhtumist maksudesse, siis kindlat ei ole midagi,” lausus ta.

Leitudi ütlusel on õige rääkida mitte kulude vähenemisest, vaid sellest, kui palju jäävad nüüd kulud kasvamata tänu üleminekule diislilt LNG-le. LNG hind on seotud naftahinnaga ja täna nauditakse Leitudi sõnul üsna madalat nafta hinda. “Kui selline trend jätkub, siis aastas hoiame kokku umbes 40 000 eurot,” kinnitas Leitud.

Ta lisas siiski, et see number on tinglik. Varem on ta öelnud, et Sakret investeeris uude energiaallikasse ligi 40 000 eurot ja kui riik gaasiaktsiisiga ei manipuleeri, on investeeringu tasuvus hinnanguliselt kaks aastat.

Leitudi sõnul ettevõtte edasisteks energiakulude vähendamiseks enam väga palju teha ei anna. Veel on võimalik võtta kasutusele LNG ka administratiivhoones, aga selle kasutegur on Leitudi ütlusel suhteliselt väike. Aastaks 2019 on esialgsesse investeerimisplaani kirjutanud ka päikesepatareide soetamine. “Kas see ka realiseerub, seda on täna vara öelda, sest tegelikult on päikesepatareide tõhusus ikkagi küsitav,” nentis Leitud.

Alternatiivenergia kasutamise võimalustest kuuleb lähemalt 24. septembril toimuval seminaril "Säästlik energia". kavaga saab lähemalt tutvuda SIIT.