Ruhnu saar ehitab endale elektrituulikuid

Keegi ei saa läbi elektrita. Küll aga võib saada läbi elektrijaamata. Kui osta või ehitada endale väiketuulik. See rahuldab vähemalt ühe pere elektrivajaduse. Aga mitte ainult.

Ruhnu saart ei ole kunagi varustatud elektrienergiaga mandril paiknevatest elektrijaamadest. Saare tagasihoidliku tarbimise juures oleks merekaabli paigaldamine ja pidamine arutult kulukas. Praegu annavad Ruhnule elektrit peaasjalikult seal asuvad diiselgeneraatorid. Saar tahab täielikult üle minna kohalikest allikatest ehk tuulest ja päikesest toodetavale elektrienergiale. Ruhnu tulevik on oma elekter.

Energeetiline sõltumatus
Kohalikel energiaallikatel eelis. Esiteks tuleb diiselgeneraatoritega toodetava
elektrienergia omahind liiga kõrge. Aastas vajatakse Ruhnul ca 150 tonni diislikütust.

Teiseks lubab kohalikele energiaallikatele üleminek tõsta varustuskindlust. Oma elektri tootmist ja tarbimist kontrollib kohalik kogukond.

Kolmandaks välistab see keskkonnariskid. Diislikütuse meritsi vedu, pumpamine ja ladustamine on ohtlik.

Uus on unustatud vana
Tuuleelektrit kasutati Ruhnu saarel juba eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel. Sellest annab tunnistust huvitav leid. Tuulest toodetud elektrit tarbis siis saare tuletorn. Nüüd leiti majakavahi pööningult tollase tuuliku tiiviku tagavaralabad. Nii hästi säilinud, et võta või kohe kasutusele. Väljanägemiselt tänastega üllatavalt sarnased. Ainult et tänase tuuliku võimsus ei klapi. Ajaloolised labad eksponeeritakse.

Teist korda tuli tuuleenergeetika Ruhnu saarele 2007. aastal, mil Eesti Energia pani saarele püsti kaks 75kilovatise võimsusega varem mujal kasutusel olnud tuulejõujaama. Alguses töötasid need üsna korralikult, siis aga hakkasid üha sagedamini streikima ja jäid lõpuks päris seisma.

Kolmas tulemine oli käesoleva aasta 11.–16. juunini, kui Eesti Tuuleenergia Klaster ja Eesti Arengufondi energiaühistute programm korraldasid Ruhnul väiketuuliku ehitamise seminar-töötoa. Kursustel ehitati tulevasele Ruhnu Energiaühistule väiketuulik.

Ettepanek olla kursuste korraldamise kohaks tehti alternatiivide hulgast Ruhnu saarele. Kohalik omavalitsus ja kogukond võtsid ettepaneku hästi vastu. Ruhnu paistis valiku tegemisel silma tuuleenergeetikale sobivate tuultega ning pakilise vajadusega üle minna kohalikule energiale.

Õnnestunud tuulikuehituse õpetus
Enamik kursuslasi ei olnud varem oma kätega tuulikut teinud. Nüüd veendusid nad napi nädalaga, et metalli-, puidu- ja elektritööd on võimalik teha ka metsa vahel. Ruhnul töötati tsaariaegses merepäästejaama hoones. Keevitati kokku generaatori raam, valati generaator ja staator, kohalikust männipuidust vooliti tiivikulabad jne.

Tõdeti, et igaüks saab päevaga valmis ühe laba ja generaatori valamises ei käi midagi üle mõistuse. Kursusel osalenud Indrek Gregor usub, et Ruhnu-päevad õpetasid talle tuuliku ehitamise selgeks. “Arvan küll, et saan nüüd hakkama,” lausus ta.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul oli kursuste peasponsor Euroopa Regionaalarengu Fond. Raha andsid ka klastri liikmed ja Arengufond. Lisaks maksid osavõtutasu ka kursusel osalejad.

“Aitäh Saarte Liinidele, kes lubas meid väiketuulikuga oma territooriumile, Ringsu sadama muulile. See on tuulikule väga hea koht,” oli Ruhnu Energiaühistu eestvedaja Hannu Lamp tänulik. Sinna püstitati tuulik, mille võimsuseks kavandati poolteist kilovatti. Masti kõrguseks on kümme meetrit, rootori läbimõõt 3,6 meetrit. Tuuliku saba on Ruhnu kuulsa karu nägu.

Juba esimesel proovikuul andis Ruhnu väiketuulik 200 kilovatt-tundi elektrienergiat, mis on mõni protsent Ruhnu vajadusest. Juba esimesel päeval oli tuuliku hetkevõimsus 1,7 kilovatti. Järelikult tegid kursuslased head tööd ja Ruhnu mererand on tuuleelektri tootmiseks õige koht. “Ruhnul loodi tuulelektri kogukondliku tootmise pretsedent,” nentis Kasonen.

Ruhnu vajab rohkem ja suuremaid tuulikuid
Aga et rahuldada Ruhnu saare kogu vajadus puhtalt toodetava elektrienergia järele, ei piisa vaid väiketuulikutest. Neid tuleks püsti panna liiga palju – oma kolmkümmend.

Vaja läheb ka võimsamaid. Loodetakse, et taas õnnestub tööle panna ka kaks teisel pool sadamat tukkuvat tuulikut, millised Eesti Energia esimestena kunagi saarele püstitas.

Ruhnu keskmine võimsuse vajadus on poolsada kilovatti. Mandril on see parajalt ühe suurtalu jagu. Ruhnus tarbivad elektrit väiketarbijad: kodud, kool, poed jt. Tööstusettevõtteid siin ei ole ega tule. Kui käsil on mõni suurem töö või rahvakogunemine, aga tuul ei puhu ja päike ei paista, saab abi diiselgeneraatoritest. Ära neid ei visata, jäävad tagavaraks rohelise elektri tootmist siluma. Ruhnust saab ka elektri tootmise ja tarbimise poolest keskkonnasõbralik roheline saar.

 

Alternatiivenergia tootmise võimalustest kuuleb lähemalt 24. septembril toimuval seminaril "Säästlik energia". Kavaga saab lähemalt tutvuda SIIT.

Osale arutelus

  • Tõnu Talvar

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara