Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mehaanikaerialade bakalaureuseõppesse laekus ühtekokku 461 sisseastumisavaldust, neist kõige enam mehhatroonika (142 avaldust) ning tootearenduse- ja tootmistehnika (109 avaldust) erialadele. Konkursisõel on kõige tihedam integreeritud tehnoloogiate inglisekeelsel erialal, kus 15 õppekohale esitati 50 avaldust. Järgnes mehhatroonika konkursiga 2,03.  Bakalaureusetasemel oli tagasihoidlikum konkurss tootearenduse ja tootmistehnika erialale, kus 80 õppekohale esitati 109 avaldust. Pingera lõpetab soojusenergeetika, kus 40 kohale laekus 46 avaldust.

TTÜ mehaanikateaduskonna dekaani professor Tauno Otto sõnul on kõige suurema vastuvõtuga mehaanikaeriala traditsiooniliselt tootearendus- ja tootmistehnika, mille lõpetajate järele on tööstusettevõtetes suur nõudlus. „Kõva konkurss integreeritud tehnoloogiate alles läinud aastal  avatud õppekavale on märk sellest, et Eesti noored väärtustavad  laiapõhjalist bakalaureuseõpet. Ka see, et  mehhatroonika 70 õppekohale pürgib 142 huvilist, on Eesti olusid arvestades tubli tulemus ning märk noorte kasvavast huvist robootika, droonide ja muude tarkvaramahukate toodete arendamise vastu,“ rääkis professor Otto.

Magistriõppesse laekus 177 sisseastumisavaldust, neist kõige enam tootearenduse- ja tootmistehnika erialale (89 avaldust). Kõige suurem konkurss on disaini ja tootearenduse inglisekeelsele erialale, mida TTÜ õpetab koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga. Tootearenduse peaerialaga suunal kujunes konkursiks 3,5 ning disaini peaerialaga suunal 2,5 avaldust ühele kohale. Konkursi tiheduselt on kolmandal kohal tööstustehnika ja juhtimise inglisekeelne eriala, kus 14 kohale esitati 28 avaldust. Inglisekeelse mehhatroonika eriala 20 kohale kandideerib 23 ning tootearenduse- ja tootmistehnika 82 õppekohale 89 huvilist. Kõige madalam on konkurss soojusenergeetika erialal, kus 20 kohale laekus kõigest 13 avaldust.

TTÜ mehaanikateaduskonna dekaani hinnangul on viimase aja trend see, et Eesti noored soovivad õppida inglisekeelseid erialasid. „Praegused inglisekeelsete erialade konkursinumbrid on kujunenud ainult Eesti tudengikandidaatide avalduste alusel, mis näitab meie noorte soovi paremini valmis olla rahvusvaheliseks konkurentsiks tööjõuturul,“ rääkis  ta. „Edukal ettevõttel on vajalik omada sidemeid või olla esindatud vähemalt 30-st väliriigis – maailma mastaabis vaid vähesed teavad tulla meie tooteid Tallinnast, Tartust, Kohtla-Järvelt või Kuressaarest otsima. Sestap peavad ka meie tudengid olema valmis koostööks maailma eri piirkondadega. Kuna välistudengite vastuvõtt lõppeb 21. augustil, siis võib pilt erialade menukuse osas veel tublisti muutuda,“ selgitas professor Otto.

Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) esitati tänavu 11 047 sisseastumisavaldust, mis on ligi 11% enam kui eelmisel aastal. Kokku võtab TTÜ tänavu vastu ligikaudu 4000 uut üliõpilast ühtekokku 104-le erialale. Bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppes on vastuvõtt 50 erialale, magistriõppes 44-le ning doktoriõppes 10-le õppekavale.

1918. aastal asutatud TTÜ on Eesti ainus tehnoloogiaülikool, mille unikaalsus peitub tehnika, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest. Ülikoolis on üle 13 000 üliõpilase, ligikaudu 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 65 000-ni. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist. Lisaks kaheksale teaduskonnale asuvad siin IT Kolledž ja Tallinna Teaduspark, mis koondab üle 150 kõrgtehnoloogia ettevõtte. TTÜ-l on eraldiseisvad kolledžid Kuressaares, Tartus, Kohtla-Järvel ja Tallinnas, ülikooli uusimaks kolledžiks on Eesti Mereakadeemia. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed parimad Põhja-Euroopas.