Autor: Tanel Raig • 22. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti-Läti kolmanda ühenduse moodustavad Harkust Sindini ja Kilingi-Nõmmelt Riiga kulgevad 330 kV kõrgepingeliinid. Euroopa Komisjoni poolne rahaline panus projekti ulatub 112 miljoni euroni.

Eesti-Läti uus ühendus sai eelmise aasta augustis otsustamiseni jõudnud Euroopa energeetikavaldkonna ühishuvi projektide (PCI) rahastamisvoorus kõige kõrgema toetuse määra – 65 protsenti, mis annab tunnistust ühenduse vajalikkusest. Elering kasutab omafinantseeringuks spetsiaalsesse fondi kogunenud tulusid piiriüleste ülekandevõimsuste oksjonitelt. Fondi on kogunenud ligikaudu 27 miljonit eurot. „See summa katab ühenduse ehituseks vajaliku omafinantseeringu ja koos Euroopa Liidu toetusega ehitame kokku 172 miljoni eurosse ühenduse ilma tarbijale võrgutasu tõususurvet tekitamata,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. „Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitus on hetkel meie jaoks elektrivõrgu arendamise üks prioriteetsemaid projekte. Lisaks Eesti elektrisüsteemile on ühendus oluline ka kogu Baltimaade ühtse elektrituru edasise arendamise ning Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumise vaates,“ lisas Veskimägi. Eesti-Läti kolmanda ühenduse projekti Harku-Sindi liinil on praeguseks lõppenud viimased arutelud Harju ja Pärnu maakonnas. Pärnu maakonnas on planeering vastu võetud, septembris saab prognoositavalt paika lõplik trassivalik Harju maakonnas, samuti Lääne maakonnas Martna ja Kullamaa vallas. Kilingi-Nõmmelt Läti piirini kulgeva liinilõigu planeering on praeguseks vastu võetud ja saadetud järelvalvesse. Järgmisteks sammudeks projekti arengus on hangete korraldamine ehitajate leidmiseks liinidele Harkust Sindini ja Kilingi-Nõmmelt Läti piirini. Hanked plaanib Elering välja kuulutada vastavalt selle aasta septembris ja detsembris. Harku-Sindi õhuliini pikkus on umbes 170 kilomeetrit. Trassile ehitatakse kahe- või kolmeahelaline õhuliin, millel paigaldatakse ühistele mastidele 330 kV ja 110 kV ahelad ning kiudoptiline piksekaitsetross. Kilingi-Nõmmelt Läti piirini kulgeb ligikaudu 14-kilomeetriline kõrgepingeliin. Eesti-Läti kolmas ühendus tõstab riikidevahelist ülekandevõimsust ligikaudu 600 megavati võrra.