Nädal börsil: Rootsis nõuab rauamaagi hinnalangus ohvreid

Toostusuudised.ee hakkab andma iganädalast sektori börsiülevaadet. Sel nädalal on kivisöetööstus madalate hindade tõttu surve all; rauamaagi hinnalangus nõuab Rootsis ohvreid; kogu maailma kaevandussektor raskustes; toornafta hind kukub taas; Föderaalreservi otsus pani väärismetallide hinnad tõusma.

Kivisöetööstus madalate hindade tõttu surve all
„Lühiajaline surve hindadele on püsiv. Peamiselt on selle põhjuseks Austraalia tööstus, kus mahud on suured ning kulud madalad,“ ütles Westpaci vanemanalüütik Justin Smirk.
Umbes 17 protsenti USA kivisöe kaevandustest ei suuda praeguste hindade juures ennast ära majandada. Nad on sunnitud tegevuse ajutiselt peatama või üldse lõpetama, selgub investeerimisfirma Wood Mackenzie tururaportist.
Wood Mackenzie ütleb, et suur osa kivisöe tööstusest on ohus just Apalatšide piirkonnas. Praeguste hindade juures töötab kahjumiga lausa 72 protsenti sealsetest kaevandustest.
Investeerimisfirma analüütikute sõnul peaks olukorra paranemiseks juhtuma üks kahest: nõudlus hakkab tõusma või pakkumine hakkab langema.
Sellele lisaks püsivad madalal tasemel ka maagaasi hinnad. Maailmaturul on maagaasi hind kukkunud detsembri algusest üle 30 protsendi. See tähendab, et energiatootmisel vahetatakse järjest enam maagaas kivisöe vastu, mis vähendab kivisöe nõudlust ja mõjub hindadele omakorda survestavalt.
Maagaasi hind tõusis nädala ajaga 2,88 protsenti ning ühe Briti soojusühiku (293,3 kw/h) hind on 2,813 dollarit. Kivisöe maailmaturu hind on eelmisel suvel saavutatud tippudest kukkunud umbes 25 protsenti. Neljapäeva õhtuks maksis üks tonn kivisütt 58,57 dollarit.

Rauamaagi hinnalangus nõuab Rootsis ohvreid
Rauamaagi hind kukkus eelmisel aastal 50 protsenti ning on sellel aastal langenud juba 24 protsenti. Teisipäeval saavutas rauamaagi hind madalaima taseme alates 2008. aastast. Tähtsaima leppehinna alusel maksab tonn rauamaaki alla 60 dollari.
Taoline hinnalangus on nõudnud ka ohvreid. Rootsi riigi omandis olev rauamaaki kaevandav ettevõte LKAB teatas eelmisel kuul, et vähendab kesise kasumi tõttu töötajate arvu 400 võrra.
Praeguseks on madalate hindade tõttu hätta sattunud ka rootslaste Dannemora Mineral AB. Nad on tootmise ajutiselt lõpetanud.
„Dannemora Mineral AB on otsustanud tootmise peatada seniks, kuni ettevõtte saab oma likviidsusprobleemid kontrolli alla,“ kirjutas ettevõte esmaspäeval saadetud pressiteates.
Ettevõttel on olnud kaevanduste rahastamisega probleeme juba mitu aastat.
Terve kaevandussektor raskustes
Ülemaalilmne kaevandussektor on toormete hinnalanguse tõttu sattunud raskesse olukorda. Ettevõtte SNL Metals & Mining uuring näitas, et 2015. aasta alguses pole olukord paremaks muutunud.
Nende sõnul jätkavad ka järgmistel kuudel tähtsamad sektorid langust. Kannatada saavad nii vase, kulla, hõbeda, koobalti, nikli, plaatina ja tsingi kaevandamisega seotud ettevõtted.
Vase hind tõusis nädalaga 0,05 protsenti ja üks nael maksab 2,66 dollarit. Plii tonnihind oli neljapäeva õhtuks 1714 dollarit. Üks tonn tina maksis Londoni toorainete börsil 17115 dollarit ja vastav kogus alumiiniumi 1771 dollarit. Nikli tonnihind oli maailmaturul 13 600 dollarit.

Toornafta hind kukub taas
Toornafta hind on ülepakkumise tõttu hakanud uuesti kukkuma. USA aktiivsete puurtornide arv on 4 aasta madalaimal tasemel, kuid naftavarude hulk kasvab. Oma toodangu mahte keeldus vähendamast ka OPEC.
„Nõudluse ja pakkumise tasakaalutuse peaks ära parandama pakkumise pool,“ ütles investeerimisfirma CMC Markets strateeg Ric Spooner Bloombergile. „Kauplejad näevad nafta suurte varude karmi reaalsust, mida on väga raske ignoreerida.“
WTI (USA nafta) kukkus nädalaga 6,71 protsenti ja Brent (Põhjamere nafta) odavnes 4,64 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva õhtuks 43,81 ja 54,43 dollarit barrelist. Nädala sees kukkus WTI hind ka 6 aasta madalaima tasemeni (43,46 dollarini barrelist).

Föderaalreservi otsus pani väärismetallide hinnad tõusma
Sellel nädalal oli investorite tähelepanu USA Keskpanga Avatud Turu Komitee teadaannetel. Keskpank loobus oma teadaandes sõnast „kannatlikkus“ ja see on osati märk, et peagi saab nullprotsendiliste intressimäärade ajastu läbi.
Üldiselt oli keskpanga seisukohavõtt suhteliselt pehme. Seda iseloomustas ka turureaktsioon – nii kulla kui ja hõbeda hind tõusid loetud minutite jooksul üle 1 protsendi. Pigem on keskpank äraootaval seisukohal ning see mõjub kulla ja hõbeda hinnale toetavalt.
Konkreetsemalt tõi keskpank välja, et aprillis väga suure tõenäosusega veel intressimäärade tõstmist ei toimu.
„Komitee arvab, et õige aeg intressimäärade tõstmiseks on siis, kui tööturg jätkab paranemist ning on kindel, et keskpikas perspektiivis tõuseb inflatsioon 2protsendilisele määrale lähemale,“ teatatas keskpank.
Teisalt on väärismetallidele survestavalt mõjumas tugevnev dollar. Üldine reegel on, et tugevam dollar tähendab madalamat kulla hinda ja vastupidi. Selle tõttu on aasta algusest kulla hind ka 1,3 protsenti langenud. Nädala perspektiivis tõusis kulla hind 1,73 protsenti ja unts maksab 1171 dollarit. Hõbeda hind kallines 4,1 protsenti 16,15 dollarini untsist.

 

 

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara