Autor: Tanel Raig • 6. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õhuheitmete intensiivset vähendamist alustas Eesti Energia viis aastat tagasi esimeste väävlipüüdmise seadmete paigaldamisega. 2013. aastal valmis lämmastikuheitmete vähendamise pilootprojekt, mille eeskujul alustati 2014. aastal veel seitsme katla tehnoloogilist täiendamist.

„Väävliheitmed on viie aasta jooksul vähenenud kolm korda. Lämmastikuheitmete pilootprojektis osalenud katla heitmed on vähenenud ligi kaks korda,“ räägib Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe. 2016. aastaks on Narva elektrijaamade kaheksale põlevkivikatlale paigaldatud väävlipüüdmisseadmed, lubja doseerimissüsteem ja lämmastikuheitmete vähendamise süsteemid.

Keskkonnatasusid maksis Eesti Energia 2014. aastal riigile 60,3 miljonit eurot, millest 28,5 miljonit eurot tasuti ressursitasuna ja 31,8 miljonit eurot keskkonnamõjude kompenseerimiseks saastetasuna. Nelja aasta jooksul on Eesti Energia keskkonnahoidlikesse lahendustesse kokku investeerinud 323,5 miljonit eurot.