Autor: Tanel Raig • 5. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti tööstuse kasv on olnud kitsapõhjaline ja teised tööstusharud ei suuda näidata ligilähedast kasvu elektroonikatööstusega. „Ilmselt ei ole teised töötleva tööstuse harud suutnud areneda elektroonikatööstusega samas tempos. Tõenäoliselt pole teistel allharudel ka piisavalt globaalset turgu või on jällegi sõltuvus naabermajandustest liiga suur,“ lahkas küsimust Henriksson.

Tema sõnul aitab olukorda muuta, kui keskenduda efektiivsele innovatsioonile, keskendutakse olulisele ja leitakse niššitooteid. „Peame arvestama, et meie siseturg on väike ning seetõttu on majanduskasvu peamine vedur eksport. Viimase edukus sõltub aga sellest, kui suur lisandväärtus suudetakse toodangule luua ning milline koht väärtusahelas leida,“ lausus ta.

Henrikssoni hinnangul on Eestis potentsiaali tõusta elektroonikatööstuse kõrvale jätkuvalt masinatööstusel, aga ka energeetikaga seotud tööstusharudel, toiduainetetööstusel ning uusi innovatsioone loovatel harudel.