Autor: Sirje Rank • 17. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seega jääb Eestile soodsam olukord peale, nentis Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet Twitteri vahendusel.

Resolutsiooni poolt hääletas 337 saadikut, vastu 325 saadikut ja 48 saadikut jäi erapooletuks. Kuna aga poolt ei hääletanud kvalifitseeritud enamus, siis selle resolutsiooniga rakendusakti ei vetostatud.

Oktoobris kirjutas Äripäev, et paljus ka Kanada lobitöö tõttu on EL leevendamas kütusekvaliteedi direktiivi rakendusakti, mis mõjutaks positiivselt ka Eestis toodetud põlevikiviõli väljavaateid Euroopa turul.

Eesti jaoks oli toona positiivne areng, et Euroopa Komisjoni välja käidud kütuse kvaliteedi direktiivi rakendusakti eelnõus ei eristatud enam kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi vastavalt spetsiifilisele tooraineliigile. Mustand seab mittekonventsionaalsetele kütustele, mille hulka on arvatud ka põlevkivi, naftaga võrdse vähendamiskohustuse ehk kütuste keskmise vaikeväärtuse, mis tuleb aluseks võtta vähendamiskohustuse täitmise arvestamisel. See versioon jäi tänase hääletuse järel kehtima.

Eestile on olnud oluline saada kinnitus, et võrreldes põlevkivist elektritootmisega keskkonnasäästlikum põlevkivikütuse tootmine on Euroopa Liidu turu jaoks aktsepteeritav, kommenteeris keskkonnaminister Mati Raidma. Et seda kütust oleks lubatud ja võimalik Euroopa Liidu riikides müüa.

Eelnõule ei andnud aga oma heakskiitu Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon, mistõttu oli oht, et seda Eestile sobilikul kujul vastu ei võeta. Eelkõige sõltus tänase hääletuse tulemusest põlevkivist tulevikus diislikütuse tootmise mõttekus.