Autorid: aripaev.ee reklaamtekst, Allikas: www.aripaev.ee • 26. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Remmel märkis, et investeering tehakse uutesse seadmetesse, et kasvatada tehase töövõimekust ja tootmismahtu. Nii vahetatakse senised kaks klaasisulatusahju välja ühe suurema vastu, samuti uuendatakse kontrolli- ja tootmisseadmeid ja patenteeritud süsteemi, mis soojendab ümbertöödeldud klaasi enne sulatusahju sisestamist. Remmeli sõnul paraneb uuenduste käigus tehase energiatõhusus ja pikaajaline jätkusuutlikkus. Tehas hakkab täisvõimsusel tööle aasta lõpus.

Tehtav investeering on 21 miljonit eurot. 4,1 miljonit sellest tuleb Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadud toetusest. „Toetust saime selleks, et edendada Eestis klaasi taaskasutamist. Meie jaoks on see väga oluline teema,“ ütles Remmel.

Palju investeering tehase tootmismahtu tõstab?

Praeguseni oli meil kaks klaasisulatusahju, nende asemel tuleb nüüd üks suurem ahi. Tänu sellele paraneb töövõimekus ja selle võrra tõstame ka tootmismahtu. Kui palju, praegu öelda ei tahaks.

Tehase tootmismaht on seni olnud pidevalt stabiilne, see oleneb sellest, milline on müük. Siiamaani on tootmismahu kasv olnud umbes 10% ringis aastas. Praegune investeering peaks seda oluliselt tõstma. Tehas ei tooda ainult Baltikumi turule, vaid ka väljaspool Euroopat.

Kas uusi töökohti luuakse ka?

Hetkel töötab meil 155 inimest, töötajate arv jääb samaks ka peale investeeringuid. Ma ei saa rääkida küll koostööpartnerite, tarnijate eest, kes teevad samuti sellega seoses investeeringuid. Seda peab nendega üle rääkima.

Milliseid uuendusi veel plaanite Järvakandi tehases teha?

Praegu tõmbaksime investeeringutele joone alla ja rohkemaid uuendusi ei planeeri – 21 miljonit eurot on päris suur. Pealegi on klaasisulatusahjude investeeringud pikaajalised.

Paljud välisfirmad lahkuvad praegu Eestist. Mis pani O-Id Järvakandi tehasesse investeerima selle asemel, et viia tootmine mujale?

Teeme investeeringuotsuseid vastavalt majanduslikule olukorrale turuseisukorrale. Oleme kindlad, et Eestis läheb hästi. Üldiselt on O-I Euroopas võtnud sihiks tõsta töövõimekust ja Järvakandi investeering on vaid üks osa Euroopa varade optimeerimise programmist. Eelmine aasta investeerisime Euroopasse 140 miljonit eurot, sama palju sel aastal. Kindlasti on alati palju valikuid, kuid usume oma projekti. Meie investeering tehasesse on selge näide sellest, sest tööd juba käivad.

Juhite Põhja- ja Ida-Euroopa regiooni turgusid ja vastutate Poola ja Eesti tehaste eest. Milline riik teeb teie arvates rohkem selleks, et hoida ja meelitada enda juurde tööstusettevõtteid?

Meie oleme rahul kõikide riikidega. Näiteks viimase viie aasta jooksul oleme investeerinud Poola 40 miljonit eurot. Hiljutise investeeringuna tõime sel suvel Šveitsist Poola äriteenuste keskuse. Kui vaatame tervet regiooni, siis on kõik riigid meie jaoks olulised.

Kuid mis tooks teie arvates Eestisse rohkem välisinvesteeringuid?

Näen, et üha enam tekib nõudlus väärtuslikuma ja kvaliteetsema toote järele. Seepärast on meie investeering suunatud ka innovatsioonilistesse seadmetesse. Me ei saa küll teiste ettevõtjate ja tootjate eest rääkida, kuid meie jaoks on kvaliteedi parandamine olnud kindlasti eesmärk.

Kuidas Eesti tööjõupuudus teid mõjutab?

Meie töötajaskond on üsna lojaalne. Klaasitootmine on üsna keeruline ja seal on vaja spetsialiste ja eksperte ning kindlasti oleks vaja töökäsi juurde. Kuid me oleme ka realistid – me oleme Tallinnast väljapool, mistõttu peame ka pingutama, et olla atraktiivne tööandja ja et töötajaskonna enda juures hoida.

Milliseid suuremaid investeeringuid te veel O-Iga teinud olete?

Viimane suurem oligi äriteenuste keskuse toomine Šveitsist Poola, samuti tegime sel aastal investeeringud Jaroslavi tehasesse, kus uuendati klaasisulatusahjusid. 20 miljoni euro suurused investeeringud on tavalised.

Olete ise juba 2006. aastast O-Is karjääri teinud, nüüd olete jõudnud Põhja- ja Ida-Euroopa regiooni juhi kohale. Mis on olnud teie edu nurgakiviks?

Alustasin Järvakandist, olin Baltikumi ja Skandinaavia turundusjuht ja siin ma nüüd olengi jälle kodumaal tagasi. Elan ja töötan praegu Poznanis Poolas. Oma karjääri eduks pean seda, et olen alati uskunud, et kõik mida sa teed, peab sulle ka meeldima. Sellest tulenevalt hakkavad asjad ka juhtuma – tuleb teha kõvasti tööd ja nii ta lähebki.

Autor: aripaev. ee