Ericsson Eesti juht: mõelge digitaalse strateegia peale!

Ericsson Eesti juhi Seth Lackmani arvates peaks iga ettevõte mõtlema ka digitaalse strateegia koostamisele, kuna selle olemasolu on võrgustuvas maailmas üha kriitilisema tähtsusega.

Läinud reedel, 31. oktoobril võõrutas Ericsson Eesti Äripäeva Tööstuse klubi, andes ülevaate sellest, kuidas muudab võrgustatud ühiskond nii inimeste kui erinevate tööstuste elu.

Ettevõtte juht Seth Lackman rääkis, et kui esimesed miljard inimest jõuti võrku ühendada 1975. aastaks ning sellele kulus sisuliselt 100 aastat, siis 2000. aastaks oli võrgustatud juba 5 miljardit inimest. 2011. aastal oli maailmas võrku ühendatud juba rohkem seadmeid kui inimesi ning lähiaastail on lisaks miljarditele inimestele võrku ühendatud ka ca 50 miljardit erinevat seadet.

„Need ettevõtted, kellel puudub digitaalne strateegia, läheb tulevikus väga raskeks,“ märkis Lackman. „Erinevad ärid ja protsessid saab tänu digitaalsele maailmale muuta palju efektiivsemaks. Näiteks muusikatööstust on digiäri juba tundmatuseni muutnud. Paljud inimesed ei osta enam CD-plaate, vaid kasutavad Spotifyd. Samal ajal on muusikatööstusesse tervikuna raha sisse voolanud rohkem kui kunagi varem. Ka teie peate mõtlema, kuidas tehnoloogia abil oma äri edendada,“ lisas Ericsson Eesti juht.

Tema kinnitusel on ka Ericsson teinud viimase 15 aastaga läbi olulised muutused. Kui 1999. aastal moodustas 73% Ericssoni ärist raudvara, siis 2013. aastal moodustas raudvara vaid 34% ning ülejäänud 66%  moodustasid erinevad teenused ja tarkvara.

„Võrguühiskond on täna reaalsus ja midagi muutub iga päev. Parem olla avatud muutustele kui olla kinnine muutustele,“ lisas Lackman.

Näiteid selle kohta, kuidas tehnoloogia ja üha suurem võrgustamine äri muudavad, leiab Lackmani sõnul kõigist tööstusharudest.
Näiteks Maersk suudab hoida laevade kütuse pealt aastas kokku 300 miljonit Taani krooni, kuna tehnoloogia abil on võimalik välja arvutada lavade jaoks kõige optimaalsem tee ühest sadamast teise. Rakendus nimega Blabla Car võimaldab aga küüdi soovijad kokku viia autoomanike või –juhtidega, kes neile küüti saaksid pakkuda. Blabla nimetatud teenuse nimes viitab aga sellele, kas inimene soovib endale pigem jutukat või vastupidi – hoopis vaikset sõidukaaslast.
„Kas selline teenus mõjutab tulevikus ka taksotööstust? Aeg näitab,“ hindas Lackman.

Üks Lõuna-Ameerikas asuv riidekauplus on aga võrku ühendanud kauplused riidepuud, mis koguvad statistikat selle kohta, kui palju on kliendid igal riidepuul asuvaid riideid selga proovinud.

Lackmani sõnul on ka Ericsson ise kaasa löönud erinevates projektides, mis võiksid tulevikus maailma muuta. Näiteks koostöös Volvoga töötati välja rakendus, mis aitab Volvo juhtidel leida linnades vabu parkimiskohtu ja ka parkimise eest tasuda ilma, et juht peaks selleks sõidukist lahkuma.

Lackman lisas, et hetkel toimub maailmas uute tehnoloogiate installeerimine. „Kogu selle võrgu kasutegur ja kasutusvõimalused hakkavad alles edaspidi välja kujunema.“

Ericsson Eesti juhi kinnitusel on ettevõte erinevateks koostööprojektideks avatud ka Eesti ettevõtetele.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara