Autor: Raigo Neudorf • 31. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Avariireservelektrijaamad on lühikese ajaga oma vajalikkust juba tõestanud, olles leidnud alates Eleringile üleandmisest korduvalt kasutust nii Eestis kui naaberriikide elektrisüsteemides toimunud rikete korral. Avariireservelektrijaamades toodetud elektri omahind on odavamate hulgas regioonis ja gaasihindade võimalikul alanemisel muutub veelgi soodsamaks,“ märkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Avariireservelektrijaamade valmimisega lõppes Eleringi ajaloo suurim investeerimisprogramm, millega Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse võimsus kerkis 1000 megavatini. Avariireservelektrijaamad annavad kindluse, et elektri välisühendusi saab varustuskindluse tagamisel käsitleda sama turvalisena kui Eestis asuvaid elektrijaamu.Kahe avariireservelektrijaama koguvõimsus on 250 megavatti ehk üle neljandiku aasta keskmisest tarbimisvõimsusest Eestis. Elering investeeris jaamadesse ligikaudu 135 miljonit eurot.Avariireservelektrijaamad on vajalikud, et tagada elektrisüsteemi tõrgeteta töö mõne tootmisseadme või välisühenduse rikke korral. Jaamad on võimelised saavutama täisvõimsuse vähem kui 10 minutiga. Igapäevaselt avariireservelektrijaamad elektriturul ei osale.Kiisal asuvad avariireservelektrijaamad on esimesed omalaadsed spetsiaalselt avariireservi tagamiseks ehitatud jaamad Eestis.