Meriste: põlevkivituhk on sama „ohtlik“ kui tsement

Eesti on üks väheseid riike, kus soojuselektrijaamades tekkiv tuhk juriidiliselt ohtlikuks jäätmeks liigitatakse. Seevastu enamikes teistes fossiilkütuseid kasutavates riikides nagu näiteks Saksamaal, USA-s, Hollandis, Hispaanias, Poolas või Soomes tuhka ohtlikuks ei peeta, kirjutab Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste ettevõtte blogis.

Tuhka käsitletakse hoopis väärtusliku toorainena. Sarnaste omaduste tõttu kasutatakse tuhka eriti laialdaselt tsemendi asendajana, sest majanduslikult on tuhk soodsam toore. Ohtliku jäätme silt tekitab bürokraatlikke tõkkeid nii tuha müüjale kuid eelkõige just selle ostjale. Kui nn tavajäätme taaskasutamisel peab selle tarbijal olema jäätmeluba, siis ohtliku jäätme toormena realiseerimisel kaasneb ostjale veel hulk ametkondlikku asjaajamist käitluslitsentsi taotlemiseks. Seetõttu ehmatab silt „ohtlik jääde“ potentsiaalsed kliendid eemale mitte pelgalt emotsiooni, vaid ka kaasneva mahuka bürokraatia tõttu. Võimalused tuha keskkonnasäästlikuks rakendamiseks jäävad siis aga suures osas kasutamata.

Samas kinnitavad REACH uuringud, et meie tuhka võib toormena kasutada ja müüa ka väljaspool Eestit. Tuhk on vägagi mitmekülgne materjal olles leidnud üle maailma kasutust nii tee-ehituses, tsemenditootmises, ehituses kui ka kaevandusalade rekultiveerimisel. Nendeks ja mujalgi kasutamiseks kõlbavad nii söe- kui põlevkivituhk.

Tuhk kui ehitusmaterjal

Eesti Energia põlevkivitööstuses tekkivat tuhka kasutatakse praegu enim tsemendi tootmiseks. Juba aastaid on elektrijaamade koostööpartneriks Kunda Nordic Tsement. Kundas toodetakse nn põlevkivi portlandtsementi, mille sisaldusest moodustab pea 30% põlevkivituhk. Sellel tsemendil on näiteks suurem külmakindlus. Põlevkivituha abil on ehitatud nii Tallinna teletorn, Iru elektrijaama korsten kui ka Sosnovõi Bori elektrijaama ehitised. Põlevkivituhk kui kuivsegude koostisosa on olnud „osaline“ ka paljude teiste lähiümbruses ehitatud hoonete ja rajatiste sünnil.

Saksamaal on fossiilkütuse tuhka kasutatud Frankfurdis asuvate Castor´i ja Pollux´i büroohoonete ansambli rajamisel. Sparta kuninga poegade järgi nimetatud kaksiktornidest kõrgem ulatub 130 meetri  ja madalam „vaid“ 95 meetri kõrgusele. Tornid on ehitatud betoonplaatidele, mille koostises on 40% tuhka ja 60% tsementi. Tuhka kasutati ka Hispaanias Madridis asuva 171 meetri kõrguse Picasso torni rajamisel. Hollandis ja Jaapanis on kasutusel tuhasisaldusega nn isetihenduv betoon. Saksamaal Niedraußem´is asuva elektrijaama jahutustorn ehk gradiir on üks suuremaid ehitisi maailmas, mille rajamisel kasutati tuhasisaldusega portlandtsementi. Jahutustorni diameeter on 86-136 meetrit  ja kõrgus 200 meetrit

Sillad, sadamad ja tammid on ilmselt üheks enim fossiilkütuste tuhka kasutanud objektideks. Sellised rajatised vajavad stabiilset pinnast ja siin kasutatakse tsemendi kõrval ning kohati ka kogu tsemendi asendajana just fossiilkütuste tuhka. Taanis on tuhka kasutatud näiteks Zealandi ja Funeni saarte vahelise 6,7 kilomeetri pikkuse ja 31 meetri laiuse silla rajamisel, Prantsusmaal aga Lozeres asuva 73 meetri kõrguse ja 220 meetri pikkuse Puylarent´i tammi rajamisel.

Eestis läbisime hiljuti vahefiniši mitu aastat kestnud projektis OSAMAT, kus uuritakse põlevkivituha kasutamist tee-ehituses. Lääne-Virumaal kasutati poole kilomeetri pikkuse Simuna-Vaiatu tee turbase aluspinna ettevalmistamisel sideainena kuni nelja meetri sügavusel Eesti Energia Narva elektrijaamade põlevkivituha ja tsemendi segu. Nii mass-stabiliseeriti maanteealune pinnas. Teadlased seiravad teelõiku kuni 2016. aastani. Loodetavasti avab see projekt pärast paari aastakümmet taas võimalused kasutada tuhka Eesti maanteede rajamisel.

Ebaõiglane silt pidurdab

Need on vaid vähesed näited, kuidas meil ohtliku jäätmena käsitletud põlevkivituhk on tegelikult kasulik ja väärtuslik tooraine. Tuleb arvestada, et igal tuhal on teatud erisused ja nüansid ning seetõttu on oluline teha uuringuid ja katseid, et leida sellele väärtuslikule toormele sobilikud kasutusvõimalused. Eesti Energia teeb tuhauuringute osas koostööd nii Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli kui mitmete teiste teadusasutustega. Kahtlemata aitaks põlevkivituha kasutusvõimalusi Eestis laiendada ohtliku jäätme sildist loobumine.

Tuhk kui jääde annab riigile täna küll maksutulu - näiteks Eesti Energia maksis eelmisel aastal tuha eest saastetasu üle 16 miljoni euro - kuid tuha kasutusvõimaluste laiendamine võib anda kokkuvõttes lisaks ressursisäästlikkusele veelgi suurema majandusliku efekti.

 

Osale arutelus

  • Toostusuudised. ee

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud