Mereusku mees rajas tehase inimeste pärast

Margus Vanaselja on edukas ettevõtja, kes sai kõrge tunnustuse ka president Toomas Hendrik Ilveselt. Ta armastab merd - surfab, käib kalal ja on rajanud laevatootja Baltic Workboats, mis ehitab töölaevu peamiselt välismaale.

Kohtume Margus Vanaseljaga Ruhnu vahet sõitva reisikatamaraani Runö pardal. Runöl on nimelt väike mootoririke ja Vanaselja ettevõte teeb seda korda.

Kuidas üks hiidlane sattus Saaremaale äri ajama?
See on pikk lugu. Olen üles kasvanud Tallinnas ja puutusin kunagi 14aastaselt veemototrennis kokku esimeste paatide ehitusega ja läksin hiljem merekooli mehaanikat õppima - võib-olla ongi asi sealt alguse saanud. Kohtusin koolis ka äripartneri Märten Vaikmaaga. Oleme ettevõtet kivi kivi peale üles ehitatud.
See tehas on siin 15aastat vana. Siin oli vana laevade remondibaas, kuid sellest me ei saanud midagi kasutada, ehitasime kõik uuesti üles. Majad, seadmed. See meeldib ka meie klientidele. Vähestel meie konkurentidel Euroopas on nii uued tootmishooned, see tekitab usaldust. Kui kliendid tulevad siia, siis nad ootavad vana vene värki, kohale jõudes on sõnatud.

Saarlased ühele hiidlasele kaikad kodaratesse loopima ei asunud?
Juured on mul jah Hiiumaal, aga Saaremaa on väga ettevõtjasõbralik. Siin ei pea inimestele seletama, miks on vaja tootvat ja eksportivat tööstust, et see töökohti looks. Kõik saavad aru ja saavad omavahel sõbralikult läbi. Ma olen väga rahul, et me otsustasime siia Saaremaale tehase teha, just nende inimeste pärast, kes siin on. Saaremaa inimeste töökultuur on väga hea. Samuti on töölaevade ehitamisel vaja suurt professionaalsust.

Mis suhe Teil endal mere ja laevadega on?
Ma teadsin juba lapsest saadik, et tahan meremeheks saada. Siis saigi veemototrenni mindud, paate ehitatud, merekoolis merd sõidetud. Merega on kontakt olnud väga pidev ja sügav. See ongi meie äri vundament, sest meie kliendid on ka samasugused. Kui pole sellist ühist ajalugu, siis polegi seda äri võimalik ajada.

Kui tihti Te praegu merel käite?
Kogu aeg käime, tänagi läheme paadiga kalale. Ka kõik laevad, mis meilt välja sõidavad, kõik proovime ise enne merel järele. Siis tekib tunnetus, kas tegid hea või halva laeva.

Kuidas Te oma inimesi ettevõttes kinni hoiate?
Saaremaa inimene armastab oma kodu ja on lojaalne ka meile. Korra on juhuseid olnud, kus on mindud Soome ja Rootsi korraks, kuid tavaliselt tullakse tagasi koju, sest armastatakse olla pere juures.
Teiseks on meil head töötingimused. Puhtad ja soojad hallid, me maksame normaalset palka - see on ka oluline. Kui sa saad Soomes 1000 eurot rohkem palka, aga maksad selle seal oma elamise peale, või elad kodus pere juures, siis...
Meil on ka boonused ja staažitasud. Maksame ka peretoetust, kui on peres 3 last, siis inimesed saavad juurde 150 eurot kuus. Sellised pisiasjad teevad olemise meie juures normaalsemaks.

Äripäev seab igal aastal ritta Eesti eduka maid ettevõtjaid, koostame Rikaste TOPi. Mida te arvate, kui palju selline tabel näitab inimeste tegelikku rikkust?
Ma ei usu, et ükski tabel seda näitab. Kuna sel on turgu, ju siis on seda vaja ja keegi seda loeb. Kindlasti jõuab see ka meie lauale. Kuid ma ei tea seda metoodikat, ju seal mingi tõde on. Inimestel on ju ka kohustused, kas need kohustused on ka seal kajastatud. Kindlasti mingi pildi see annab, seal figureerivad ju kindlad näod. Meie oma elu selle järgi ei sea.

Arvutasime teie vara suuruseks 20,3 miljonit eurot - on see adekvaatne suurus?
Ma pole kunagi nii arvutanud, meil on ettevõtted ja mis on nende väärtused? Mingi numbrid raamatupidamisest ei näita midagi.

Kuidas ja millal Te oma esimese miljoni teenisite?
Seda ma ei mäleta, oleme kõike tasapisi teinud. See pole ka mingi verstapost olnud, äri on protsess, ei saa mõelda nii, et olen edukas ja midagi ära teinud ja siia ma jään. Ettevõtja peaks olema pigem veidi rahulolematu ja midagi tahtma paremaks teha.

Kas 15 tegutsemisaasta jooksul on olnud ka suuremaid tagasilööke?
Väga suuri tagasilööke pole olnud, kindlasti on olnud palju probleeme. Kuid see on ju ettevõtluse osa. Me pole hüppeliselt arenenud, liigume samm-sammult, teenitud raha paneme firmasse tagasi, pole suuri laene võtnud, seega pole ka masu meid nii räsinud. Rõhume stabiilsele arengule. Algusaastatel oleks olnud võimalik võta peale suured laenud ja areneda hüppeliselt, kuid meil polnud siis jällegi sobivate oskustega inimesi võtta. Meie inimesed on meil endal koolitatud. Meil on 150 töötajat, kellest enamus on Saaremaa enda inimesed.

Kumb on olla parem, kas ettevõtja või palgatöötaja?
Ettevõtjaks ei saa lihtsalt saada, selleks sünnitakse. Meil on tööl puusepad ja keevitajad, kes on oma tööga rahul, ja meie ettevõtjatena oleme enda tööga rahul. Seda ei saa nii võrrelda, oluline on enda rahulolu.

Kes on Teie peamised kliendid?
Me müüme laevu igale poole Euroopa, Vahemere ja Kaspia mere lähirajooni meredele. Lõuna-Ameerikasse ja Põhja-Ameerikasse pole me veel jõudnud. Kõigi nende merede kliendid tahavad töölaevu suuruses 15–50 meetrit. Peamiselt on need riigifirmad – politsei, päästjad, lootsid, tollid.
Ka tuuleparkidele oleme teeninduslaevu ehitanud Saksamaale, ka Iirimaale. Belgiasse, Kasahstani.
Just kirjutasime alla Stockholmi Ülikooli uurimislaeva ehituslepingule.

Kuulsin, et käisite ka vahepeal Dubais ja kohtusite sealsete šeikidega. Kompate seal turgu?
Oleme kombanud ka sealset turgu, kuid see on keeruline turg. Praegu on lähemal tööd palju ja pole Dubaile väga rõhku pannud. Kasahhid tellisid meilt 6 õlitõrjealust ja ühe 3meetrise uurimislaeva.

15 aastat ettevõtlust on pikk aeg, mõned ettevõtjad on suundunud ka poliitikasse. Kas Teie pole mõelnud poliitikasse sukeldumisest?
Ei, ei ole mõelnud. (naerab). Ma arvan, et poliitikuks ka sünnitakse, selleks peab olema soont. Need ettevõtjad, kes poliitikasse on läinud, on sealt lõpuks ka selg ees välja tulnud. Seal käivad asjad hoopis teiste reeglite järgi. Igaüks tehku ikka oma asju, siis on kõik hästi.

Mis on mis?
Margus Vanaselja
Äripäeva rikaste TOPis 121. koht
Vara väätus 20,3 miljonit eurot
Äripartner Märten Vaikmaa
Baltic Workboats
käive 2013 20,5 mln, ärikasum 3,3 mln eurot
käive 2012 23,3 mln, ärikasum 3,7 mln eurot
viimase aasta suurim investeering läks tuuliku ehitusse - 3,4 mln eurot

 

Osale arutelus

  • Kaisa Gabral

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud