Autor: Raigo Neudorf • 19. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valdava osa investeeringutest moodustas elektrivõrgu uuendamine ja töökindluse tagamine, samuti paigaldati kaugloetavaid arvesteid ja ehitati uusi võrguliitumisi.

Kasvanud investeeringute toel valmis poolaastaga 301 uut alajaama ja 865 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini. Võrreldes eelmise aastaga ehitati rohkem 285 kilomeetrit elektriliine ja 84 kaasaegset alajaama. Kaugloetavaid arvesteid oli juuni lõpu seisuga paigaldatud ligi 264 000, millest kauglugemisele üle viidud arvesteid oli 127 260.

„Iga viienda majapidamise üleviimine kauglugemisele, 3,4 protsendi võrra langenud võrgutasu ja kümnendiku võrra kasvanud investeeringud elektrivõrgu arendamisse,“ võttis Elektrilevi juhtaja Tarmo Mere kokku poolaasta kõige tähtsamad märksõnad.

Esimesel poolaastal langes rikete arv Elektrilevi võrgus ühe protsendi võrra 8365 rikkeni. Samuti vähenes rikke tõttu vooluta olemise aeg majapidamise kohta seitsme protsendi võrra 49 minutini. Elektrikatkestuse kõrvaldamise aeg kasvas samal ajal viie minuti võrra 76 minutile, peamiselt märtsis ja mais Lõuna-Eesti elektrivõrke räsinud ilma tõttu.

„Liigume stabiilselt 2012. aastal seatud eesmärgi poole, et vähendada viie aastaga rikkeid kaks korda 16 000ni, aga tähelepanu tuleb pöörata rikete likvideerimise ajale,“ selgitas Mere klientide jaoks kõige olulisemate näitajate liikumisi. „Rikete arv, nende kestus ja likvideerimise aeg on näitajad, mida klientidele üha parema võrguteenuse pakkumiseks pidevalt jälgime.“

Suurimateks elektrivõrgu töökindlust tõstvateks ehitustöödeks esimesel poolaastal olid Ida piirkonnalajaama kaablitunneli uuendamine Lasnamäel, Tusti-Muhu kaabelliini ehitamine, Muraste piirkonna elektrivõrgu uuendamine ja Kõue-Ardu õhuliini asendamine ilmastikukindla maakaabliga.