Autor: Raigo Neudorf • 14. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Tööstushariduskeskuse (TTHK) direktoril Paul Alekandil on põhjust ühest küljest rõõmu tunda, teisalt aga muretseda.  Kui alustada positiivse poolega, siis eile olid TTHK ruumid täis ärevat saginat – toimus vastuvõtt juuksuri eriala õppekavale. Numbrid räägivad enda eest: 27 vabale kohale kandideeris üle 120 huvilise, mis teeb enam kui 4 inimest ühele kohale.

Samas on TTHK kohal ka murepilved, sest metallierialade osas on tänavu olukord pehmelt öeldes hapu. Kuigi erinevate metallierialade lõikes jäävad õppegruppide  suurused kutsekoolis 30 koha piiresse, siis sooviavaldusi nendele erialadele on laekunud mõnel juhul kõigest 8-10. See tähendab, et noorte meeste huvi metalli- mehhatroonika ja keevituserialade vastu on võrreldes eelmiste aastatega kahanenud ning õppekavade kohtadest hetkel täidetud mõnel juhul alla 30%.Millest on tingitud noormeestele suunatud erialade vähene populaarsus? 

Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) ja TTHK esindajate hinnangul on põhjusi mitu. Masinatööstuse liidu tegevjuhi Kristjan Kõrgesaare arvates mängib olulist rolli see, et Eestis on kõrghariduse ja kutsehariduse saanute osakaal paigast ära ning kõrgharitud inimesi “toodetakse“ liiga palju. See aga pärsib huvi kutsekoolide vastu.Tallinna Tööstushariduskeskuse metalli- ja keevituseriala juhtõpetaja Rein Pikner leiab samuti, et kõik hakkab peale hariduspoliitikast. „Kutse- ja kõrgharidusse minejate tase peaks olema riiklikult reglementeeritud.“Kutsehariduse kahjuks räägib ka juba nõukogude ajast juurdunud suhtumine, et kutsekooli astuja on vähem võimekam.„Ega siis kutsekooli astumine ei tähenda automaatselt, et sa jäädki elu lõpuni sinikraeks. Alati on ju võimalus end täiendada ja edasi õppida. See on nõuka-aja suhtumine, et kutsekooli astuja on vähem võimekam. Kindlasti pole see nii ja asi on pigem suhtumises kinni,“ leidis TTHK mehaanika- ja elektroonika osakonna juhataja Eduard Brindfeldt. Samas on Eestis hariduse saanud metallitööde spetsialistid täna hinnatud nii kodumaal kui piiri taga. Rein Pikneri sõnul valitsebki täna näiteks keevitajate osas olukord, kus enamus neist liigub välismaale hea palga peale.„Kõige kaugemal on meilt hariduse saanud keevitaja tööl Uruguais. Samuti võtavad neid rõõmuga vastu Norra tööstused,“ lausus Pikner.Nii TTHK kui EML soovivad tekkinud olukorda parandada ning omalt poolt on välja pakutud ka võimalikud lahendused. Ühest küljest peaks tegelema metallierialade populariseerimisega ning stereotüüpide murdmisega. Viimase puhul on silmas peetud just naiste senisest suuremat kaasamist metallierialadele.„On ju pingioperaatori töö puhas ning lisaks pole seal meestel ja naistel ka palgalõhet,“ leidsid TTHK ja EMLi esindajad.Samuti on plaanis kehtestada stipendiumid just maapiirkondadest pärit noortele, kes asuvad metallierialasid õppima.Kaalutud on ka võimalust, et tööandja hakkab maksma õppurile stipendiumit tingimusel, et noor töötab peale kooli lõppu kindla aja selles ettevõttes.

„Samas on siinkohal üks probleem. Kui see noor ikka otsustab, et läheb peale kooli lõpetamist välismaale, siis keegi teda kinni hoida ja stippi tagasi maksma sundida ei saa. Stipil võiks ka olla riigigarantii taga,“ hindas Brindfeldt.

Küll peavad TTHK esindajad positiivseks, et nende kooli õppekavadele on sattunud  inimesed, kellel kõrgharidus juba varasemalt mõnelt teiselt alalt käes. Nüüd on need inimesed aga olukorras, kus soovivad oma ettevõtte rajada ning asuvad seetõttu end täiendama, et kõigist protsessidest aru saada ja neid edukalt juhtida.