Autor: Raigo Neudorf • 3. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui suuri koguseid teie sünteesvaikude seade toota suudab?

Kui rääkida konkreetselt sünteesvaikude seadmel paiknevast uuest põlevkivifenoolidel baseeruvate rehvivaikude tootmise liinist, siis selle tootlikkus on 2500-3000 tonni kummivaiku aastas, vajadusel on tootmist võimalik ka suhteliselt lihtsalt  laiendada.  Lisaks sellele toodetakse samas kompleksis – küll mitte samal tootmisliinil - ka teisi põlevkivi peenkeemiatooteid, mis lähevad parfümeeriasse ja kosmeetikasse.Kui suurt kummivaikude tootmismahtu prognoosite näiteks käesolevaks ja tulevaks aastaks?

2014. aastal jääb kummivaikude realisatsioon alla tuhande tonni, esimeses kvartalis realiseeriiti 260 tonni. 2015 aasta prognoos on kindlasti suurem, kuid kogu tootmisvõimsust see veel ei kata. Sellele lisanduvad peenkeemia tooted.Kui suur on VKG rehvivaigu ekspordipotentsiaal rahalises mõttes?

Täisvõimsusel seadmel töötades on kogu võimaliku toodetava kummivaigu turuhind ümmarguselt paarkümmend miljonit eurot. Põlevkivikeemia tooted annavad olulist lisandväärtust kogu põlevkivitöötlemise väärtusahelas, kus kõige madalamaks astmeks on põlevkivi põletamine ainult elektriks. Kõige kõrgemaks astmeks on aga just erinevad vaigud ja  peenkeemia tooted.

Millised tuntud rehvitööstused on juba teie toorainet kasutanud ja kellega on käimas läbirääkimised?

Kummitööstus ja kummivaigutööstus on väga konservatiivsed tootmisharud. Tulenevalt sellest me kahjuks sellele küsimusele vastata ei saa, sest klientide nime avalikustamist keelavad meile konfidentsiaalsuselepped. Töötame koostöös maailma tuntuimate kummivaikude valmistajate ja hästi tuntud rehvitootjatega. Tegu on laialt tuntud rehvitootjatega.Millist toorainet kasutavad rehvitööstused täna ning mis on VKG toodangu konkurentsieeliseks?

Enim levinud kummivaigud põhinevad täna – ja juba viimased 50 aastast – sünteetilisel resortsiinil. Viimast toodetakse maailmas mõnedes üksikutes tehastes - üle 80% maailma sünteetilise resortsiini valmib kolmes tehases. Euroopas sünteetilist resortsiini ei toodeta – kogu vajalik resortsiin keemiatööstusele tuuakse sisse kas Jaapanist või Ameerika Ühendriikidest. VKG põlevkivifenoolid pakuvad õigel käitlemisel alternatiivi sünteetilisele resortsiinile väga erinevate vaikude – sealhulgas kummivaikude – koostises. VKG-l on võimalik toota sama kvaliteediga ja samade omadustega tooteid väiksemate kuludega. Toime ja kvaliteedi osas järeleandmisi keegi tegema ei hakka keemiatööstuses.Millises mahus on VKG investeerinud sünteesvaikude tootmise arendamisse ja kui pikaks hindate selle investeeringu tasuvusaega?

Seadme rajamise otseinvesteeringuks on orienteeruvalt 3 miljonit eurot, kui võtta arvesse eelnenud uurimis– ja ettevalmistustööd, siis summa kasvab kuni 4,5 miljoni euroni. Sellest summast moodustab EASi toetus 230 000 eurot. Ja aega on kulunud palju -  VKG arendusosakond alustas kummivaikudega pea kümme aastat tagasi, alguses VKG üksi, siis koos maailma tuntuimate kummivaikude tootjatega. Läbimurde saavutamine sellises tootmisharus on väga ambitsioonikas eesmärk.

Julgete ka prognoosida, kui paljudesse autorehvidesse jõuab VKG tooraine lähitulevikus?

Seda on raske prognoosida. 70-80% maailma rehvitööstusest on tänaseks koondunud Hiinasse ja sealt tulevad kõikide markide kummid ka Euroopasse tagasi. Aga usume, et kui meil hästi läheb siis varsti sõidab meie vaiku sisaldavate rehvidega iga kümnes auto.