Eesti on välisinvesteeringutelt Lätile ja Leedule alla jäämas

Värske uuringu kohaselt on Eesti välisinvesteeringute sihtriigina jäämas alla oma lõunanaabritele Lätile ja Leedule.

Ernst & Young Baltic ASi poolt avaldatud Euroopa atraktiivsuse uuringust selgub, et 2013. aastal kasvas otseinvesteeringute arv Eestisse 24%. Eesti asetub sellega välisinvestorite jaoks atraktiivsete sihtriikide pingreas jätkuvalt 25ndale kohale, Leedu on võrreldes aastatagusega tõusnud ühe koha võrra 23ndale kohale ning Läti, kes viimati oli 35ndal kohal on teinud märkimisväärse tõusu 26ndaks.

„On kahtlemata positiivne, et välisinvestorite huvi Eesti vastu on kasvanud, aga kui võrrelda tulemusi teiste Balti riikidega, siis peab tunnistama, et jääme neile alla,“ märkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi.

„Suuremad käärid tulevad meie jaoks sisse näiteks loodavate töökohtade arvus – kui Eestis algatati mullu 31 uut otseinvesteeringuprojekti ja nende tulemusel tekkis juurde 500 uut töökohta, siis Leedus loodi 33 projekti ja 1265 uut töökohta ning Lätis 29 projektiga tervelt 1614 uut töökohta.“

Suure kasvu on teinud Läti, kelle atraktiivsus on Ivar Kiigemägi sõnul peale euroga liitumist märkimisväärselt tõusnud.

„Lätti tehtud otseinvesteeringute arv kasvas 314%. Selle üheks põhjuseks on ilmselt ka madal võrdlusbaas, kuid tuleb siiski nentida, et Läti on riigina hakanud aktiivsemalt tegelema enda investeerimiskeskkonna parendamise ning tuntuse suurendamisega.“

„Ilmselt ei tundu Eesti lihtsa süsteemi rõhutamine investoritele enam nii atraktiivne kui teiste pakutavad võimalikud investeeringutele suunatud soodustused,“ selgitas Kiigemägi. „Seda võib järeldada näiteks projektide suuruste põhjal. Kui Lätisse ja Leedusse tulevad suuremad projektid, siis eeldada võib, et nende taga on suuremad investorid, kes keskenduvad rohkem sihtriikide võrdlemisele. Eesti osas on suurim investeerija Soome ehk siin on ilmselt tähtsal kohal pigem geograafiline ja kultuuriline lähedus.“

Kui Euroopas tervikuna oli otseinvesteeringute rõhk müügi ja marketingi edendamiseks tehtavatel projektidel ja nii oli see näiteks ka Leedus, siis Eestis ja Lätis tehti mullu enim hoopis tootmisega seotud investeeringuid.

Märgilise tähtsusega on Kiigemägi sõnul ka teadus- ja arendusprojektide arvu suurenemine.

„Kui 2012. aastal loodi Baltikumis sellised projekte kokku neli ja neist pooled Eestis, siis 2013. aastal algatati teadus- ja arendusprojekte Baltikumis juba 14, kuid Eestisse tuli neist vaid kolm. Seevastu Leedus investeeriti tervelt seitsmesse selle valdkonna projekti, mille üheks põhjuseks on kahtlemata Leedu tulumaksusoodustused teaduse ja arenduse vallas investeeringute tegijatele.“

Euroopas tervikuna tehti 2013. aastal üllatuslikult rekordarv investeerimisotsuseid: 3955 investeerimisprojekti said kinnituse nõukogudes, mille tulemusel loodi üle 160 000 uue töökoha 43 riigis.

Uuringu kinnitusel on Euroopa atraktiivsus innovatsioonikeskusena suutnud vastu pidada nii USA kui Aasia riikide kiirele kasvule ja kui ajalooliselt on USA olnud suurim välisinvestor Euroopasse, siis nüüdseks on oma jalajälge suurendanud ka BRIC riigid, tehes 2013. aastal Euroopasse üle 300 otseinvesteeringu ning luues üle 16 000 uue töökoha.

Euroopa riikidest on investoritele jätkuvalt atraktiivseimad Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa, seda peamiselt majanduse suuruse kui stabiilsuse seisukohast. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest olid atraktiivseimad Poola, Tšehhi, Rumeenia ning Läti.

„Kuigi investeerimisprojektide arv Euroopas kasvas võrreldes 2012. aastaga üle 4%, oli 2013. aastal loodud töökohade arv ligikaudu 2% madalam kui aasta eest,“ sõnas EY tehingutenõustamise osakonna juhtivkonsultant Monika Kallas. „Samas ei ole üllatav, et suurima osakaaluga investeerimisprojektide seas oli IKT sektor, millele järgnes biotehnoloogia ning farmaatsiasektor, mõlemad suunatud peamiselt uuringu- ning arendustegevusprojektidele, mille käigus loodav lisandväärtus ei ole sageli mõõdetav otseselt töökohtade arvu kasvus, vaid protsesside efektiivistumises.“

Tema sõnul on otseinvesteeringute trend selgelt liikunud teenussektori suunas. Kui 2004 – 2008 tehti teenussektorisse ligikaudu 48% otseinvesteeringutest, siis 2009 – 2013 on see osakaal tõusnud juba 55%ni.

„Investeerimisotsuse tegemisel peavad investorid endiselt kõige olulisemaks poliitilise, regulatoorse ning õigusliku keskkonna stabiilsust (43% vastanutest), teisel kohal toodi välja Euroopa kui turu suurus ning dünaamika (37% vastanutest),“ sõnas Kallas.

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara