23. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandja petmisel on omad motiivid ja tunnusmärgid

Organisatsioonid puutuvad ikka ja jälle kokku juhtumitega, kus oma töötajad kuritarvitavad usaldust ning petavad või varastavad omakasu huvides.

Petuskeeme on raske avastada, kuna keskmine pettur ei erine oluliselt keskmisest inimesest. Kuid mis kõige tähtsam – tal on ülemuste ja kolleegide täielik usaldus – mis ei tähenda, et iga usaldusväärne töötaja oleks potentsiaalne pettur.

Teoreetiliselt on pettustel kolm tähtsat faktorit: võimalus, motiiv ja põhjendus, mis on tuntud kui pettuse kolmnurk.

Võimalus tekib peamiselt nõrga sisekontrolli tõttu, mis loob olukorra, kus pettur usub oma edusse. Vältimaks pettuse kavatsemist juba eos peavad organisatsioonid panustama ennetavatesse meetmetesse, et tõhustada riskijuhtimissüsteemi.

Pettuse motiiviks on tavaliselt rahaline kitsikus, mis on tingitud kas petturi pillavast elustiilist või erinevusest teenitud tasu ja võetud kohustuste vahel. Ka võib pettusele viia soov näidata ennast tegelikkusest paremana või lihtsalt tavaline ahnus

Põhjendusena leiab pettur endale oma sisedialoogis õigustuse. Ta veenab ennast näiteks, et tööandja on talle selle tasu võlgu.

KPMG läbiviidud uuringud näitavad, et enamikel juhtudel sooritavad petturid oma teo  enda tööandja vastu ning osa neist kaasab välise osaleja. Sageli ei hoia pettureid tagasi pikk tööstaaž ettevõttes.

Ettevõttesisese kuriteo toimepanijad kuuluvad sageli selle tippjuhtkonda, mis viitab olulisele riskile: kõige suurema kahju põhjustavad ettevõttele usalduse pälvinud ning konfidentsiaalset infot omavad  juhid.

Petturi profiil: tujukas ja puhkab harva

Pettuste läbiviijaid iseloomustavad teatud omadused, mis peaks juhtkonda ja kaastöölisi tähelepanelikuks tegema.

-Ei ole huvitatud või isegi seisab vastu edutamisele, ilma seda selgelt põhjendamata

-Puhkab harva ja keeldub oma tööülesandeid kolleegidele üle andmast või neid jagamast-Elustiil ja isiklikud kulutused ei paista olevat kooskõlas palgaga-Ei raporteeri oma tegevusest-Saab mõjutada oma palka ja preemiaid-Mitteusaldusväärne ning kaldub tegema vigu ja näitama halbu tulemusi, hiilib mööda reeglitest-Ei vastuta oma vigade eest ning lükkab vastutuse teistele.-Tundub olevat tööl rahulolematu ning kehvasti motiveeritud-Ümbritsetud “õukonnast” või inimestest, kes teda ei kritiseeri-Uue töötaja töötulemused ja –oskused ei ole kooskõlas CVs kirjeldatud varasema kogemusega-Paistab olema põhjuseta stressis ning pinge all-Kiusab või heidutab kolleege. Muutlike tujudega, üleolev, konfliktne, ähvardav või agressiivne, kui pannakse proovile-Hankijad või varustajad suhtlevad vaid selle inimesega.

Autor: Anu Ahas-Saaron

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077