Autor: Raigo Neudorf • 21. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Joost märkis, et kui võrrelda näiteks Eesti ja Skandinaavia ettevõtete erinevaid majandus- ja tootlikkuse näitajaid, on meie ettevõtetel veel pikk tee minna.

Konsultant märkis, et kui ettevõtetel on võimalik ringi käia ja teistelt ettevõtetelt õppida, tuleks seda kindlasti teha.

„Kui vaadata Euroopas aga ka Aasias ringi, on seal väga hea protsesside korraldusega ettevõtteid. Ka Eestis on hakanud tekkima väga heal tasemel ettevõtteid, mida võib tuua teistele näiteks. Soovitan käia ringi ja vaadata, kuidas teised on asju teinud,“ sõnas Joost.Tema sõnul pole võõrad olukorrad, kus ettevõtted loodavad oma protsesse ja efektiivsust parandada näiteks tarkvara abil.„Ettevõte peab tundma oma protsesse ja looma endale visiooni, millisena ta oma protsesse ette kujutab. Ma olen korduvalt näinud, kuidas ettevõtted ostavad sisse kalli tarkvara ja hakkavad oma protsesse selle tarbeks ümber tegema. Tegelikult peaks asjad toimuma vastupidi. Et saada head tarkvara, peab ettevõte tundma väga hästi oma protsesse ja seda, mida ta sellest tarkvarast ootab,“ selgitas Joost.Ta lisas, et paljudele Eesti ettevõtetele on täna võõras ka mõte konsultante kaasata, kes aitaksid asju värske pilguga näha ja ettevõtet edasi arendada.

Ingrid Joost esines 15. mail toimunud ÄP Tööstusuudiste seminaril „Kuidas kasvatada efektiivsust tootmises“ ettekandega „Kus toimub tootmises tavaliselt raiskamine?“