Autor: Raigo Neudorf • 12. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AS Norma alustas turvavööde tootmisega juba 1973. aastal, mil neid hakati Nõukogude Liidu autotööstusele valmistama. Enne seda nõukogude autodes turvavöid polnud ning Normast sai vähemasti ida suunal omas nišis monopol.

Kui Rootsi päritolu Autoliv 15 aasta eest Normas osaluse omandas, hakkasid toimuma muutused ka ettevõtte tootmises. Emafirma Rootsi tehasest toodi Eestisse autode turvavarustusse kuuluvate rihmade ja rullide tootmine.  2007. aastal alustas Norma komponentide müüki välisturgudele. Peale 2010. aastat, mil Autoliv omandas 100% Norma aktsiatest, on Tallinna tehases toimunud oluline turvakomponentide tootmise kasv. Usaldust siinse kompetentsi vastu näitas ilmekalt seegi, et 2010. aastal sulges Autoliv Saksamaal kaks tehast, mille suur osa tootmisest koliti Tallinna.Norma arendusdirektori Sander Annuse sõnade kohaselt on enamus Normas valmivatest komponentidest endiselt seotud turvavööde süsteemidega. Kuid varasemaga võrreldes on pidevalt kasvanud toodete keerukus.

„Osa komponente tarnime me üle terve maailma ning pakume neid sisuliselt kõigile suurematele autotööstustele,“ märkis Annus, kelle kinnitusel leiab mõne  Norma toodetavast  550-st erinevast komponendist nii Bentley kui Žiguli sõidukitest. Mõnda toodet – nagu näiteks turvarihmade keeled – tarnib Norma aasta jooksul ligi 40 miljonit ühikut.

Kui komponentide osakaal on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, siis uusi turvavöid ettevõte enam massiliselt ei tooda. „Näiteks Venemaa suunal meil turvavööde pool pidevalt väheneb,“ sõnas Annus.

Arendusdirektori kinnitusel on Norma eripäraks võrreldes konkurentidega see, et ettevõte on vertikaalselt integreeritud: kogu tootmisahelaga (alates tootearendusest ja lõpetades komponentide tootmisega ja koostamisega) tegeletakse majasiseselt.

„See on kindlalt meie üks tänaseid tugevusi, mida me kasutame teadlikult ära, et saada  siia uut toodangut,“ lisas ta.Annuse sõnul on Normal välja kujunenud tugev inseneride meeskond, kellest paljud on koolituse saanud Autolivis. Tänu sellele toimub täna Tallinnas nii erinevate prototüüpide, toodete, tootmisrakiste, protsesside, liinide kui ka tootmissüsteemi  arendus. Samuti on ettevõttel olemas Tallinnas testlabor, kus on olemas kõik vajalik turvavööde testimiseks.  „Vaid väga spetsiifilised testid tellime väljapoolt maja,“ lisas Annus.Hetkel annab Norma tööd 836 inimesele, kellest valdav enamus on hõivatud tootmise poolel. Kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste ja insenere on sellest poolsada.   2009. aastal langes majanduskriisist tingitud koondamiste tulemusena töötajate arv küll pea poole võrra, kuid peale kriisi toimus töötajaskonna kiire taastumine. Annuse sõnul on rasketel aegadel ettevõtte prioriteediks alati olnud oskusteabe jätkusuutlikkus.

Tulevikus on Normal ambitsioon oma komponentide tootmist veelgi arendada.

„See võiks olla meie tulevik, kuna meil on võimekus komponente ise välja töötada, projekteerida ja valmistada tootmisrakised, toota ja koostada,“ märkis Annus.„Igal autotootjal on mõni mudel, kus meie komponendid sees on,“ sõnas Annus, lisades, et teinekord on tulnud ette ka projekte, mille raames on Norma spetsialistid käinud kliendi juures (näiteks Volvos või Volkswagenis) uusi projekte kooskõlastamas.„Nii see toimub igas valdkonnas: arendus,  tehnika, ost, kvaliteet, logistika jne,“ lisas Annus.

AS Norma numbrites: 

*2013. aasta kogumüük 58 mln EUR, millest:-komponendid moodustasid 28 mln EUR-rihmad (Venemaa ja muud turud kokku) moodustasid 25 mln EUR*Viimase 3 aastaga on Norma investeerinud 10,8 mln EUR*Töötajaid 836