Autor: Raigo Neudorf • 7. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi Lehe Pruulikoja toodang on poelettidel olnud napilt poolteist kuud, tegeleb ettevõte juba oma tootmisvõimekuse kasvatamisega. Seni kasutusel olnud 1000-liitristle kääritustankidele lisatakse kolm 2000-liitrist tanki. See tähendab, et juba lähiajal on pruulikojal 3 korda suurem mahutipark: kui hetkel olemasolevate mahutitega suudetakse kuus valmistada kuni 6000 liitrit õlut, siis uue mahutipargiga juba 18 000 liitrit.

Samuti on ettevõte soetanud uue villimismasina, mis kasvatab oluliselt õllede pudelisse saamise kiirust.

„Selle masina asemel oleksime saanud ilmselt paar villijat 3 aastaks tööle võtta,“ rehkendab Lehe Pruulikoja üks omanik Tarmo Tali, kes tegeleb parasjagu 60 000 eurot maksva masina testimisega.

Investeering on tema kinnitusel siiski oma raha väärt, kuna senise villimismasina võimekus oli kordades väiksem. Uus villimismasin võimaldab ettevõttel ühes tunnis korgi alla saada 1800 pudelit käsitööõlut.

Lehe Pruulikoja näol on tegu perefirmaga: Gristel Tali tegeleb ettevõtte igapäevase juhtimisega, tema abikaasa Tarmo kanda on muude tegevuste kõrval ka pruulmeistri roll.  Varem mainekatel töökohtadel töötanud noored (Gristel oli Eesti Energias personalidirektor ja Tarmo Skype Eestis tiimijuht – toim.)  otsustasid oma senise karjääriga lõpparve teha ning keskenduda käsitööõllede valmistamisele.

Päris tühjalt kohalt siiski ei alustatud. Viimased 5 aastat on Talid lihvinud oma õllevalmistamise oskusi n-ö koduses pruulikojas, mis oli rajatud nende kodusauna. „5 aastat me sisuliselt saunas ei käinud, kuna saunas käis õlletegu,“ muigab Gristel.  Tarmo lisab, et ega õlletegu pole ju iseenesest midagi keerulist, kuna erinevaid õlleretsepte leiab internetist rohkem kui kassipilte. Ka Talid tegid algust katse-eksituse meetodil. Kõigepealt püüti järgi teha teiste poolt ette antud retsepte, kui see juba piisavalt hästi välja kukkus, asuti omi retsepte ja maitseid kujundama. Otsus rajada oma pruulikoda oli selle loomulik jätk.

Lehe Pruulikoja omanikud investeerisid ettevõttesse sisuliselt enamuse oma likviidsest varast. Tänaseks ulatub investeeringu kogusuurus umbes 300 000 euroni. Samas tunnistavad Gristel ja Tarmo, et mingit erilist stressi nad selle pärast ei tunne. Eesmärk on ajada oma asja nii hästi kui võimalik ning ammutada kogemusi teistelt tegijatelt.

Tänaseks on Lehe Pruulikojal välja arendatud 3 õllemarki: Lõbus Njuufa, Väike India ja Blackmouth Cur. Gristeli kinnitusel on tarbijad Lehe Pruulikoja toodangu väga hästi vastu võtnud ning käsitööõllede tootmiseks olevat igati õige aeg.  Oma toodangu turustamine on kulgenud väiketootja jaoks samuti kaunis libedalt. Enne, kui ettevõte suutis oma esimese partiiga välja tulla, tundis nende õllesortide müügi vastu huvi juba Selveri poekett. Tänaseks on huvi üles näidanud ka teised ketid.

Kõigepealt on Keila käsitööõlle tootjal kavas ära oodata, kuidas kohalik turg nende toodangu vastu võtab. Vähemasti algus on olnud paljulubav: kogu toodang, mis kraanist tuleb, läheb otsejoones müüki ning seni pole ettevõte pidanud ladustamise üle pead murdma.  Gristeli hinnangul on hetkel käsitööõllede tarbijad n-ö prooviringil, mille käigus mekitakse erinevaid marke. Seda, kas nende õllede juurde ka tagasi pöördutakse, näitavad lähikuud, kuid esimesed emotsioonid on head.

Suured lootused on Lehe Pruulikojal pandud just eelseisvale suvele. Sest nagu öeldakse, on jäätise- ja õllemüüjate kõige paremaks müügimeheks päike ja soe ilm. „Ilmaprognoosid ütlevad, et ees pidi seisma väga kuum suvi. Meie loodame, et see nii ka oleks,“ muigab Gristel.

Kui koduturul on ristsed saadud, plaanib Lehe Pruulikoda oma toodanguga ka välisturgudele laieneda. Esimeseks sihiks võetakse ilmselt Soome, kus on käsitööõlled vägagi hinnas. Hiljuti saatis Lehe Pruulikoda oma kõige lahjema õlle (2,7%) testimiseks ühele Soome õlleajakirjale. Tagasiside oli positiivne. Lisaks sellele, et õlu sai ajakirjalt head testitulemused, rõõmustas põhjanaabrite õllesõpru seegi, et tänu oma 2,7%  alkoholisisaldusele kehtib Lehe Pruulikoja õllemargile (Väike India – toim.) Soomes soodsam aktsiisimäär, mida rakendatakse kuni 2,8% alkoholile.

Gristeli sõnul valmistub ettevõte hetkel õllemüügi tippajaks ehk suveperioodiks. Samuti tehakse tööd selle nimel, et suveks ilmuks ettevõtte tooteportfelli ka mõned uued õllemargid.