Autor: Raigo Neudorf • 2. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töötleva tööstuse kasvu veavad toiduaine- ja puidutööstus

Kuigi töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus märtsis 1%-ni (veebruaris kasv 4%), on positiivne, et käesoleval aastal selle sektori toodang langenud ei ole, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Küll on aga pilt tegevusalade lõikes väga erinev. Sarnaselt eelmistele kuudele vedasid töötleva tööstuse kasvu kõige enam toiduainete ja puidutootmine. Toiduainetetootmises olid suurima mõjuga piimatoodete ja maiustuste tootmine. Nimetatud tegevusalasid toetas eelkõige tugev müük välisturgudele, maiustuste ja puidutootjatel kasvas müük kiiresti ka koduturul.

Samas pidurdas töötleva tööstuse kasvu kütteõlide, masinate ja seadmete ning joogitootmise langus. Kütteõlide ning masinate ja seadmete languse taga oli peamiselt eelmise aasta tavapärasest kõrgem võrdlusbaas. Nimelt tõusis möödunud aasta märtsis kütteõlide eksport järsult väga kõrgele. Kuna kütteõlide tootmisega tegelevad peamiselt vaid 3 ettevõtet, on selle tegevusala toodang ja eksport tootmisspetsiifikast tulenevalt üsna volatiilne.

Joogitootmise languse taga on juba teist kuud järjest väga tugevalt (viiendiku võrra) langenud müük ekspordiks. Seni väga tugevasti töötleva tööstuse nõrkade tulemuste taga oleva elektroonikatööstuse toodangu langus on tublisti aeglustunud.

Pärast kaks kuud kestnud langust suurenes märtsis ekspordiks suunatud töötleva tööstuse toodangu müük 5% võrra, koduturule müügi kasv kiirenes aga isegi 10%-ni. Lisaks toiduainetele ja puidutoodetele panustas töötleva tööstuse ekspordimüüki veel tugevamalt keemiatoodete väljavedu. Kodumaisele turule müügikasvu andsid aga suurima panuse puidutoodete, kütteõlide, ehitusmaterjalide ning metallitootmine.

Töötleva tööstuse uute tellimuste neli kuud kestnud langus pöördus eksporditellimuste toel kasvule. Märtsis kasvasid tellimused välisriikidest 5% võrra, koduturu tellimused olid aga jätkuvalt languses. Samas on märtsikuu eksporditellimuste paranemise põhjal veel vara teha järeldusi välisnõudluse paranemisest, kuna selle kasvu toetas möödunud aastal peamiselt laeva- ja paadiehituse väiksema tellimuse tõttu madalam võrdlusbaas.

Kui vaadata meie kaubanduspartnerite välisnõudlust üldisemalt, siis on euroala ostujuhtide koondindeks (PMI) järk-järgult paranenud ning see tõusis aprillis peaaegu 3 aasta kõrgeimale tasemele. Samuti oli euroalal uute tellimuste kasv kiireim alates 2011. aasta maist, mis viitab majandusaktiivsuse paranemisele ka maikuus.

Euroala töötleva tööstuse toodang kasvas aprillis esialgsetel andmetel juba kümnendat kuud järjest, kusjuures kasv oli alates jaanuarist kiireim. Tootmiskulusid hoiavad madalamal juba pikemat aega langenud sisendikulud. Kuigi euroala majanduskasv kiireneb, millega kogub tasapisi jõudu ka regiooni välisnõudlus, ootame sellel aastal meie suurimatest kaubanduspartneritest tugevamat majanduskasvu vaid Rootsis.

Suurimaks mureks on Venemaa, mille majanduskasv aeglustub põhistsenaariumi järgi sellel aastal tublisti ning see mõjutab omakorda negatiivselt nii meie, kui ka Läti, Leedu ja Soome majandust. Nõrk rubla pidurdab importi ning vähendab juba niigi viletsat investeerimisaktiivsust.

Soome majanduslangus hakkab sellel aastal välisnõudluse paranemise toel oluliselt taanduma, kuid jätkuvalt nõrk sisenõudlus pidurdab impordi kasvu. Peamiselt Venemaa nõrgema majanduse mõjul võib Läti majanduskasv sellel aastal aeglustuda ning seetõttu väheneb ka meie lõunanaabrite impordinõudlus.

Eestist ekspordiks suunatud toodanguhindade langus on käinud küll käsikäes imporditud sisendite hinnalangusega, kuid tasapisi on kaubandustingimused vähem soodsamaks muutunud (ehk ekspordihinna langus on juba sisuliselt sama suur kui imporditud sisendite hinnalangus).

Kuigi meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv sellel aastal kokkuvõttes kiireneb veidi, on nende impordinõudluse paranemine veel väga vaevaline ja ebakindel, mis takistab omakorda töötleva tööstuse toodangu jõulisemat kasvu. Töötleva tööstuse kasvu jäävad veel lähikuudel tugevamalt vedama üksikud tegevusalad.

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077