Autor: Raigo Neudorf • 2. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Milliseid EASi toetusi saavad tootmisfirmad oma arenguks kaasata?

EAS pakub Eestis tegutsevate tootmisettevõtetele kahte suuremat toetust. 

Neist esimese ehk tootmisettevõtete arendustoetuse abil saab rahastada tegevusi uute toodete ja teenuste loomiseks või protsesside uuendamiseks.

Kõnealuse programmi eesmärk on Eesti töötleva tööstuse ettevõtjate tootearendusalase võimekuse suurendamine läbi arendustegevuse, mille tase ületab ettevõtja senise arendustöö taset.

Toetuse peamiseks sihtgrupiks on eksportivad tööstusettevõtted, kelle seniste tootearendusalaste investeeringute tase on olnud tagasihoidlik, kuid majandustegevus võimaldaks investeerida arendustöösse.

Toetust saab taotleda ettevõtja poolt teostatavaks arendustööks, mis hõlmab järgmiseid kulusid: , mille eesmärk on toetada ettevõtja strateegilise arenguplaani elluviimist.

• töötajate personali- ja lähetuskulud,• uute ja kasutatud aparaatide ning seadmete kulum vastavalt nende kasutusajale projektis, • sisseostetud teenused uuringutele, tehnilisele teabele, patentidele, sertifitseerimisteenustele ning konsultatsioonidele,• kulud projekti läbiviimiseks vajalikele materjalidele ja tarvikutele,• projekti käigus loodud tööstusomandi õiguste esmakaitsmine.Taotletava toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 500 000 eurot. Toetuse finantseerimise piirmääraks on kuni 35% projekti abikõlblikest kuludest.„Kui rääkida veidi meetme olemusest ja raha päritolust, siis tootmisettevõtete arendustoetus on Eesti riigi rahadest loodud toetusmeede. Esimesed taotlused esitati antud meetmesse ca 2 aastat tagasi ning tänaseks on päris lõpuni jõudnud vaid paar projekti. Tootearendus on valdavalt pikaajalisem protsess, mis kätkeb endas erinevaid riske ning seeläbi on keskmine tootearendusprojekti kestus ca 2 aastat,“ selgitas EASi toetuste valdkonna juht Tarvo Kallas.Tema sõnul on antud toetusmeetme keskmiseks taotlejaks reeglina masinatööstuse ettevõte, kes senini on teinud näiteks valdavalt allhanget ning soovib projekti tulemusena jõuda esimese omatooteni, millega jõuda ka välisturgudele.Teine levinud trend on ettevõtte jaoks uue suuna avamine, näiteks luuakse täiesti uus tootevaldkond hajutamaks sesoonsust vmt kitsaskohti. Toetust on saanud lisaks ka elektroonika, mehhatroonika, kergetööstuse ning farmaatsia valdkonna ettevõtted.„Huvilisi on olnud üsna suurel hulgal, kuid taotlemiseni on jõudnud väiksem hulk ettevõtteid. Antud toetusmeetmes on kohustuslik eelnõustamine, kus kohtutakse ettevõtte esindajatega kaardistamaks ettevõtte arendusvajadust ning hinnates selle sobilikkust antud meetme raamistikku,“ selgitas Kallas.Põhjuseid, miks ettevõtted lõpliku taotluseni ei jõua, on mitmeid. Näiteks ei mahu ettevõte oma tegevusmahult enam VKE raamidesse või eeldati, et projekti raames saab soetada suures mahus seadmeid  (mida paraku teha ei saa).Teiseks uueks toetuseks on kasvuettevõtja arenguplaani toetusmeede

Toetusmeetme sihtrühmaks on kasvuettevõtjate sihtrühma kuuluvad väike ja keskmise suurusega ettevõtjad (välja arvatud mikroettevõtjad), kes on tegutsenud vähemalt 3 aastat, kellel on vähemalt 10 töötajat ja kelle viimase majandusaasta:-ekspordikäive on suurem kui 200 000 eurot ja väiksem kui 1 250 000 eurot;-lisandväärtus ületab Eesti keskmist lisandväärtust töötaja kohta (23 500 eurot)-müügitulu väiksem kui 50 miljonit eurot.

Meetme üldeesmärgiks on strateegilisel planeerimisel põhineva arenguplaani ja toote-, teenuse-, protsessi ja personaliarendustegevuse ning turundus – ja müügitegevuse kaudu ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine.

Meetme raames taotletava toetuse maksimaalne suurus on 200 000 eurot toetuse saaja kohta.Kallase sõnul on kasvuettevõtja arenguprogramm alles äsja, sel aastal, avanenud toetusmeede ning selles meetmes läbivad kliendid alles nn taotluse esimest faasi, kus kliendi juurde saadetakse kogenud diagnostik, kes kaardistab koos ettevõtjaga ettevõtte arenguvajadused. Lõpptulemusena valmib ettevõtja arenguplaan, mis kooskõlastatakse EASiga.

„Toetusmeetme suurim erinevus varasemast praktikast on see, et kui varem pidi ettevõtja erinevate tegevuste teostamiseks taotlema erinevaid toetusi erinevatest toetusskeemidest, siis nüüd lähenetakse ettevõtja vajadustele terviklikult - lähtuvalt arenguplaanist.  Antud meetme taotlejaid hetkel iseloomustada on veel vara. Sihtrühmaks on nn kasvuettevõtja ning meedet rahastab ERDF,“ lisas Kallas.

.Sellest, milliseid uusi EASi toetusi saavad tootmisettevõtted oma arenguks kaasata, annab 15. mail toimuval seminaril „Kuidas kasvatada efektiivsust tootmises?“ ülevaate EASi toetuste valdkonna juht Tarvo Kallas. Täpsema info seminari kohta leiab SIIT

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077