Autor: Raigo Neudorf • 30. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tootmise ja logistika valdkonnas on see üsna tavaline, et tudeng käib mitu aastat praktikal ja kooli lõpetamise järel jääbki tööle. Nii mõnigi kunagine praktikant on tänaseks juba keskastmejuht või hea tippspetsialist,“ märkis Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Kristiina Tamberg.

Tema kinnitusel tasustab ettevõte praktikante tehtud töö eest. „Vaatluspraktikante me ei tasusta ning eelistame praktikante, kes on nõus tulema pikemaks perioodiks - kvartaliks või kauemaks.“

Sellele, milline on noorte ettevalmistus ja valmisolek nii praktikaks kui tööks, on Tambergi sõnul raske ühest hinnangut anda, kuna koolides on nõuded praktikaperioodiks ja praktika tulemusteks väga erinevad. On neid, kes tahavad teha paarinädalast praktikat kui ka neid, kelle praktikaperiood kestab pea aasta.

„Tudengitel on üldjuhul tugev teoreetiline taust ning nad on innukad õppima ja panustama. Samas - kui puudub varasem töökogemus, siis võtab aega, et saada aru äri- ja tootmisettevõtte tegevuse kogu mastaabist,“ selgitas ettevõtte kommunikatsioonijuht.Saku Õlletehase hinnangul on täna kõige raskem leida inimesi tarneahela planeerimise, joogitööstuse tehnoloogia ning müügi erialadele. 

Tööstusuudised.ee uuris tuntud tööstusettevõtetelt, kui aktiivselt viimased oma tööde-tegemiste juures praktikante kasutavad. Praxise uuringust selgus , et paljud tööandjad ei ole praktikavõimalustega hästi kursis või siis ei näe sellest endale kasu.