Kaubavahetuse langus aeglustus veebruaris märgatavalt

Kaubavahetuse langustrend aeglustus veebruaris oluliselt, üheks põhjuseks oli eelmise aasta võrdlusbaasi tunduv alanemine.

Ekspordi langust mõjutasid enam Rootsi ja Venemaa, kuhu eelmise aasta veebruariga võrreldes müüdi vastavalt 7 ja 5 protsendi võrra vähem kaupu. Soome eksport jäi peaaegu aastatagusele tasemele, sest kadus ära eelmise kuu kõrge võrdlusbaas seoses laevade tehinguga. Ekspordi suurt kukkumist Leetu mõjutas aga eelkõige elektri müügi lõppemine.

Olulisematest kaubagruppidest mõjutasid veebruaris ekspordi langust enim masinad ja seadmed (-11%) ning mineraalsed tooted (-13%). Seadmete grupist suurima osatähtsusega mobiilsideseadmete müük kahanes aastaga viiendiku võrra, mis oli üheks põhjuseks Rootsi suunalise ekspordi kahanemisel.

Mineraalsete kütuste ekspordi languse taga olid nii naftasaadused kui ka elekter. Kuigi elektri müük Lätti suurenes, siis Leedu turu kadumine oli suurema mõjuga. Naftasaaduste ekspordi vähenemine tulenes nafta maailmaturuhinna langusest.

Positiivse poole pealt võib välja tuua metallide ja metalltoodete kümnendiku võrra suuremat eksporti kui aasta varem ning muude tööstuskaupade (mööbel, puitmajad jm) 15protsendilist kasvu. Tähtsamatest kaubagruppidest kasvas aastaga veel puidu ja puittoodete, transpordivahendite ning valmistoidukaupade ja jookide väljavedu.

Sarnaselt ekspordiga kahanes aastaga ka masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete import, mis on omavahel tihedalt seotud. Mõlema kaubagrupi puhul tuuakse suurem osa ekspordi sisendeist Eestisse sisse.

Märtsiks võib prognoosida sarnaseid kaubavahetuse arenguid kui eelneval kuul, ent eelmise aasta märtsi võrdlusbaas on juba mõnevõrra suurem kui oli veebruaris.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo oli igal aasta kolmel esimesel kuul 18 punktiga negatiivne. Samas märtsis tõusis tavapärasest suuremaid tellimusi ootavate ettevõtete osatähtsus 11 protsendini (kuuga +3 protsendipunkti), ent samas suurusjärgus tõusis ka nende arv (29%ni), kes ootasid tavalisest väiksemaid tellimusi.

Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal märtsis majandususaldus paranes. ELi majandususaldusindeks oli märtsis 105,3 (kuuga +0,3 punkti) ja euroala indeks 102,4 punkti (+1,1).

Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldus tõusis jätkuvalt Saksamaal ja Leedus, aga Rootsis ja Lätis toimus mõningane langus. Esimese kolme nimetatud riigi majandususaldus on endiselt kõrgem kui EL-i keskmine. Vaid Soomes püsis majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalamal ja langes kuuga 93,3 punktini. Kuigi Soome enamike majandussektorite kindlustunne langes, siis tarbijad seda veel ei ole eriti tunnetanud.

Statistikaameti andmetel vähenesid nii eksport kui ka import veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4 protsenti. Ekspordi- ja impordihindade mõju arvestades oli langus vastavalt 2 protsenti ja 1 protsent. Jaanuariga võrreldes kasvas eksport 1 ja import 3 protsenti.

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara