Autor: Koit Brinkmann • 9. aprill 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaevalt jõudis Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 20. märtsi hommikul allkirjastatud koalitsioonilepingul tint kuivada, kui juba järgmisel päeval esitasid Eesti Energia juhatuse liikmed rahandusministeeriumile memo koalitsioonilepingust tulenevate majanduslike mõjude kohta.

Midagi rõõmustavat selles ettevõtte tulevikule ei olnud. Nädala jagu hiljem said vastava info ka korralisele koosolekule kogunenud Eesti Energia nõukogu liikmed.

“Tulevik on ühesõnaga tume. Kalkulatsioonid näitavad, et Eesti Energiat puudutavaid koalitsioonilepingu punkte täies ulatuses ellu viies on tõesti võimalik ettevõtte väärtust oluliselt vähendada. Eesti riigile kui ettevõtte omanikule see kahtlemata kasulik ei ole,” kinnitas Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo.

Löök energiafirmale. Äripäev kirjutas eelmisel reedel, et Iru jäätmepõletustehaselt koostootmise toetuse võtmine vähendaks elektrijaama väärtust 50 miljonit eurot. Veelgi suurem löök oleks Eesti Energiale aga biokütuste kasutamise võimatus rajatavas Auvere elektrijaamas, sest siis tuleks varasid alla hinnata suurusjärgus 300 miljonit eurot.

Eesti Energia on varem kommenteerinud, et Auvere elektrijaamas oleks võimalik kuni 50 protsenti põlevkivist asendada keskkonnasõbraliku biomassiga. Ka Eesti Energia strateegia näeb ette, et vastavalt uute õlitehaste rajamisele vähendatakse elektri ja soojuse tootmiseks mineva põlevkivi hulka. Põlevkivi tuleb kasutada õli ja elektri koostootmises, mis annaks riigile enim omanikutulu ning kasutaks ära kaks korda rohkem põlevkivis sisalduvat energiat.

Paljude nullidega ebameeldivused. Kuid jätkates koalitsioonilepingu punktide mõjuga, tuleb välja, et Elektrilevi OÜ eraldamine Eesti Energiast võib esile kutsuda ettevõtte kuni 938 miljoni ­euroni ulatuvate võlakohustuste ennetähtaegse tagasimaksmise. Põlevkiviressursi äravõtmine vähendaks aga ettevõtte investeerimisvõimekust ja lükkaks edasi omaniku, Eesti riigi võimaluse saada ettevõttest kasumit.

Memo järgi ei jääkski kõigi nende koalitsioonilepingu punktide realiseerumisel Eesti Energia praegusest väärtusest suurt midagi alles.

Rahandusminister Jürgen Ligi vastus küsimustele memos kirjeldatud stsenaariumide ja nimetatud punktide lepingusse sissemineku tagamaade kohta oli napp. “Neis koalitsioonilepingu punktides on tõesti kalkulatsiooni asemel emotsioon, kusjuures ka viimast ma ei mõista. Ettevõtteid tuleb kohelda võrdselt,” märkis Ligi.

Eesti Energia toob riigile iga aasta ligi 200 miljonit eurot kasu, ettevõtte omakapitali väärtus on üle miljardi euro ning ükski omanik ei soovi sellist ettevõtet väärtusetuks muuta. “Kindel on see, et ükski eraomanik oma ettevõttega nii ei teeks,” märkis Käo.

Käo lisas, et kuigi kõiki lepingus sisalduvaid ideid ei ole võimalik ühe aastaga realiseerida, siis on ka ühe-kahega neist võimalik esile kutsuda väga paljude nullidega ebameeldivusi.

Milles leppis kokku uus valitsusliit?Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioonilepingu punktid, mis vähendavad ­Eesti Energia väärtust ja riigil dividendide saamist.