Autor: Ave Lepik • 3. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Venemaa nõrkus number üks on suur sõltuvus nafta- ja gaasituludest, märgib Tammist. "Jõuline alternatiivide otsimine Vene gaasile ja naftale on poliitilise tahte küsimus. Kodanikena peame neid muutusi nõudma," rõhutab ta.

Ehkki Euroopa Liidu sõltuvus energiakandjate impordist on Tammisti sõnul hirmutavalt suur - 82,6% naftast ja 60,3% maagaasist -, siis Venemaa osa sellest on juba hoomatav - ELis tarbitavast naftast on Vene päritolu 28% naftast ja 25%maagaasist.

Tema sõnul ekspordib Venemaa ligi 60% naftast ja 90% maagaasist ELi. "Orienteeruvalt 80% Venemaa ekspordituludest on otseselt seotud ELi energiaturuga. Tulud nafta- ja maagaasisektorist moodustavad ca 20% Venemaa SKP-st. ELi ja Venemaa vastastikuses sõltuvussuhtes on tegelikkuses nõrgemaks pooleks Venemaa, sest erinevalt EList pole Venemaal EL nafta- ja gaasituludele lühi- ja keskpikas perspektiivis alternatiivi," selgitas Tammist.

EL saab Tammisti hinnangul võtta ühemõttelise suuna Vene gaasi ja naftasõltuvuse vähendamiseks, võttes fookusesse kodumaiste puhaste kütuste edendamise kõikides liikmesriikides, ambitsioonika energiasäästupoliitika, võrguinfrastruktuuri arendamise.

"Krimmi stsenaariumi kordumisel Eestis oleks meie Ida-Virumaa kesksele energiavarustusele katastroofilised tagajärjed," jätkas Tammist. "Meie riigikaitse planeerijad peaksid endalt küsima, kuidas toimub elektritootmine siis kui rinne läheb Sinimägedest."

Tammist paneb ette, et elektrimajanduses tuleks võtta suund hajutatud tootmisele ning panustada väikestele autonoomsetele üksustele. "Kõikides asulates, kus vähegi soojuskoormust jagub, tuleks rajada elektrit ja soojust koos tootvad jaamad. Need tuleks varustada sagedusautomaatikaga, mis võimaldaks jaamadel töötada ülejäänud võrgust lahus suletud süsteemina. Tuleb arendada päikese- ja tuuleenergia salvestussüsteeme, nagu akujaamad ja hüdropumpjaamad. Elektrivõrgud peavad olema võimelised moodustama iseseisvaid energiasaari, koos autonoomsete tootmise ja reguleerimisseadmetega," leidis Tammist.

Soojusmajanduses tuleks Tammisti sõnul võtta selge suund Vene gaasi absoluutse miinimumini viimiseks - kõrge aktsiis Vene gaasile, piirangud uutele gaasijaamadele ning soodustused neile kaugkütteettevõtjatele, kes biokütuste kasuks otsustavad, annaksid mõne aastaga soovitud tulemuse.

"Usun, et kui inimesteni viia teadmine, et maasturiga sõites rahastad Ukraina okupatsiooni, siis ollakse seda laadi sammudeks valmis," arvas Tammist.