Kas tark tehas võiks olla Eesti tööstuse Tiigrihüppeks?

Saksamaa tööstussektor valmistub omamoodi Tiigrihüppeks: valitsus on seadnud eesmärgiks tööstuslik tootmine arvutiseerida, et seeläbi efektiivsust tõsta ja kulusid vähendada. Kas sarnane lähenemine võiks sobida ka Eestile?

2013. aasta novembris toimus Äripäeva Tööstusuudiste konverents „Tööstusettevõtete Äriplaan 2014“, kus mitmed tuntud Eesti töösturid avaldasid muret selle üle, et riigil puudub sektori arendamiseks kindel strateegia.

Samal ajal on Saksamaa asunud ellu viima nn neljanda tööstusrevolutsiooni põhimõtteid. Tegu on riikliku programmiga, mille üheks eesmärgiks on targa tootmise edendamine. See tähendab uute ja järjest nutikamate tehnoloogiate kasutuselevõttu tootmisettevõtetes, mis võimaldab kulusid kärpida ja tõsta ettevõtete efektiivsust. Teisisõnu valmistub Saksamaa valitsus tööstuse tiigrihüppeks, mille eesmärgiks on nn targa tehase põhimõtete elluviimine.

OÜ Virtuaalettevõte asutaja Marko Kokla on tegelenud aastaid targa tehase kontseptsiooni uurimise ja arendamisega. Tänaseks on mõned Virtuaalettevõtte poolt arendatavad tehnoloogiad erinevates Eesti tootmisfirmades pilootprojektide raames testimisel. Kuigi ettevõtete nimedest ja testimise tulemustest ei saa veel rääkida, usub Kokla, et Eestil on olemas väga hea eelis targa tehase põhimõtete kasutuselevõtuks.

„Kuna meie tööstusettevõtted on väiksed, sunnib see pidevalt mõtlema, kuidas olla võimalikult efektiivne ning kuidas erinevate asjadega kiiresti tegeleda. Samuti on meie puhul oluline IKT-sektori kogemus ja kompetents - Eestit tuntakse e-riigina ja see annab võimaluse teha selle valdkonnas olulisi samme. Samuti on meil olemas kompetents, kuidas teha asju väikeste vahenditega ja kuidas neid protsesse juhtida,“ märkis Kokla.

Tema hinnangul võiks Eesti kujuneda tööstusvaldkonna „juhtimiskeskuseks“, kus tulevikus arendatakse ja testitakse tootmissektorile mõeldud tarku lahendusi.
Kokla sõnul on mõnede Eesti tööstusettevõte tootmisprotsesside juures targad lahendused juba kasutusel.

„Täna me arendame näiteks visuaalse kvaliteedikontrolli süsteeme. Kui seni on toodete kvaliteeti kontrollinud inimesed, siis nüüd võime tooteid liini peal tuvastada ja kontrollida ka läbi visuaalsete tehnoloogiate. Tehnoloogia võimaldab meil tuvastada, kas toode on praak või mitte ning otsustada, kuhu see toode sedasi suunata. Sellised asjad on tööstuses juba kasutusel, kuid samas muutuvad need tehnoloogiad järjest nutikamaks ja odavamaks. Paljud nutikad tehnoloogiad on juba olemas, need on vaja lihtsalt praeguste süsteemidega integreerida.“

Kokla sõnul tähendab uus tehnoloogiline lähenemine ja neljas tööstusrevolutsioon põhimõttelisi muudatusi ja väljakutseid ka inimeste juhtimises.

„Inimesed ei kao tehnoloogia arenedes kuskile ära vaid hoopis vastupidi – inimesed on selles asjas veel rohkem sees. Tööstuses on juba täna näha motivatsioonilangust. On ettevõtteid, kes saavad muutustega väga hästi hakkama, kuid on ka neid, kellele see muret teeb. On ettevõtteid, kes töötavad tulevikku investeerimise nimel ja kes parandavad olemasolevaid protsesse läbi kaasaegsete tehnoloogiate. Neil on eelis, kuna nad aru saanud, et nutikad lahendused aitavad protsesse paremaks ja odavamaks muuta, samas kontrolli poolest kvaliteetsemaks muuta. Küsimus pole niivõrd tehnoloogia hinnas, vaid kompetentsides ja teadmistes. Kes on selle ära tabanud, et tehnoloogia võib elu lihtsamaks teha ja kulusid vähendada, need on ka avatumad muutusteks.“


Marko Kokla ettekannet „Milliseid muutusi toovad intelligentsed tootmislahendused ja targad tehased?“ saab kuulata 25. veebruaril toimuval seminaril „Kuidas moodsa tehnoloogia abil tootmise efektiivsust tõsta?“. Täpsema info seminari kohta leiab SIIT.

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara