Autor: Eliisa Matsalu • 28. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Paljud meie kunded on oma tegevuse juba siia toonud, ettevõttele on kasulik neile lähedal olla,” märkis Ojala Group OÜ Eesti tegevjuht ­Pasi Peltokorpi. Peale selle on Eesti Soomele lähedal ja logistiliselt oli tehase ehitamine Tabasallu igati mõistlik.

Peltokorpi sõnul on Soome ettevõtete seas jätkuvalt menukas oma ettevõtteid Eestisse tuua või laiendada.

“Eriti populaarne on see lehtmetalli töötlevate firmade seas,” ütles ta. Näiteks peaks sel kevadel oma tegevust Pärnus alustama Mecanova OY. Peltokorpi ütlust mööda on konkurents just edasiviiv tegur, mis paneb ettevõtet ennast rohkem pingutama.

Peetakse kasvuplaane. Peltokorpi nentis, et Eestis on tootmis- ja palgakulud küll väiksemad kui Soomes, kuid see pole sugugi peamine põhjus, miks ettevõte oma tegevust siia laiendas.

“Ettevõtte koha pealt ei ole palganumbrid siiski esmatähtsad. Oluline on hoopis firma efektiivsus ehk see, kui palju toodangut suudame oma kulude pealt toota,” märkis Peltokorpi.

Ojala Groupi Eesti üksuses töötab Peltokorpi sõnul praegu kümneid inimesi, kuid ettevõtet on kavas mitu korda suuremaks kasvatada. “Me ei taha oma kasvule mingeid piiranguid ette panna  – loodetavasti areneme nii suureks, kui on majanduslikult mõistlik ja kuidas turg seda lubab,” ütles Peltokorpi. 

Ojala Groupil on tütarettevõtted ka Slovakkias ja Indias, kus kokku töötab umbes 200 töölist. Nendesse riikidesse loodi tütarettevõtted 2008. aastal. Eesti üksusest teenindatakse peale kohalike klientide ka näiteks Balti, Skandinaavia ja Kesk-Euroopa riike.

Laienemine kogub taas hoogu. Soome lehtmetalli töötlemise allhankefirma Hyrles OÜ rajas Eestisse tütarettevõtte juba 2008. aastal. Ettevõtte tegevjuhi Urmo Sisaski sõnul on suurfirmadel tihti mõistlik oma tegevusi arenevatesse Euroopa riikidesse laiendada. “Vahepeal juba tundus, et see trend on vaibumas, kuid nüüd on uuesti õitsema hakanud,” märkis ta.

Sisaski sõnul mängib ettevõtete Eestisse kolimisel loomulikult oma osa kulude kokkuhoid, kuid see pole ainuke põhjus.  “Oma ettevõtet arenevasse riiki tuues panustatakse ühtlasi kiiresse ja hüppelisse arengusse,” ütles ta. “Hyrles on siinkohal hea näide – kontserni tasemel on viimastel aastatel toimunud korralik kasv ja suur osa sellest on tänu Eesti ettevõttele.” 

Sisaski sõnul on Eestis metalli töötlemiseks olemas oskuslik tööjõud ja head transpordivõimalused. Soome firmasid toob Eestisse kindlasti ka geograafiline lähedus.

Hyrlese tütarettevõtte asukoha valimisel oli ­Sisaski sõnul lõpuks valida Poola ja Eesti vahel. “Eesti kasuks rääkisid meie lähedus Soomele ja ühine kultuuritaust,” märkis Sisask.

Eestist on tooteid tunduvalt odavam ja mugavam transportida kui näiteks Kesk-Euroopa riikidest. “Metall on siiski raske ja tema transportimine võib tahes-tahtmata kalliks minna. Seetõttu vaatame isegi kliente ennekõike lähiriikidest,” ütles Sisask. Vaid USA suhtes on nad teinud erandi.

Põhjanaabrite ettevõtete Eestisse laienemine oleneb Sisaski sõnul suuresti sealsest majandusseisust. Allhankefirmad liiguvad aga peamiselt oma klientide järgi. “Kui kasv on suur ja kõik on hästi, siis ei muudeta ju midagi. Kui majandusseis halveneb, siis hakatakse tihtipeale mõtlema alternatiivsetele võimalustele,” märkis Sisask. “Hiljuti rääkisin sel teemal Soome ja Taani ettevõtjatega. Mõlemad olid murelike nägudega ja ütlesid, et peab hakkama väljapoole vaatama.”

Eestisse laienenud Soome firmadele Sisaski hinnangul tööd siiski jagub. “Klientide tahtmised on suhteliselt erinevad ja tööpõld lai,” märkis ta. ­Ainus, mille üle Sisask muret tunneb, on see, kas kõigile jagub piisavalt ka siinset oskustööjõudu.